- Rámálmas riggodat ja Finnmárkku ássiin lea Finnmárkolága bokte ovdamunni čoaggit daid, lohka Einar J. Asbjørnsen, FeFo meahcceossodaga jođiheaddji.
Luopmánat leat máŋggajahkásaččat, gullet Rubus – soga ja ruvssu – bearrašii. Luopmánat leat buot dábáleamos Davvikalohtas, muhto gávdnojit maid Davvi-Amerihkás. Davvi-Amerihkás leat luopmániid namma “cloudberry/balvamuorji” go leat dego balvvat olggosoaidnit.
Luopmanat eai leat botanihkas muorjjit, muhto seagáš geađgešattus.
Luopmanat leat alo leamaš dehálaččat Finnmárkulaččaide.
- Luopmánat gulle árgabeaivve borramuššii, ja daid lei dábálaš gazzat milkkiin, muitalii Hans Hansen Lilienskiold gii lei ámtamánni Finnmárkkus 1684-1701.
Alla sisdoallu benzosuvri, suvrraceahkki ja sohkkaris, dagaha ahte luopmánat bistet guhkit go eará muorjjit.
- Muhtomin ráhkadedje luomesuohkada masa seaguhedje bohccomielkki ja vurkkodedje dan muohttát vuolde. Bohccočoavjje sisa maid lávejedje vurkkodit, lohka bisma Johan Ernst Gunnerus (1718-1773).
Luonddu loasttar
Luopmániid sisdoallu lea C-vitamiidna, A-vitamiidna ja minerálat.
2014:is oaivvildedje Helsinki universitehta dutkit ahte antioksidánta ellaginsuvri mii lea luopmániin sáhttá bissehit borasdávdda ovdáneami.
Olbmot ipmirdedje jođanit ahte luopmanat leat dearvvašvuođabiebmu, omd. ovdána skurbbetdávdda go lea c-vitamiidna váili ja raššuda čatnangođusráhkadeami, ja dan geažil luovvanit bánit.
1601:is čálii botanihkar Clusius ahte sii dolvo buohcci olbmuid sulluide gos ledje olu luopmanat, ja vižže sin fas ruoktut go ledje dearvvašnuvvan.
Lei olu skurbbetdávda Vardøhus festniŋggas Napoleonsoađi vuolde (1803-1815). Brihttalaš fatnasat bissehedje festniŋgafatnasa mii lei boahtimen jahkásaš váráiduhttimin Várggáide. Buohkat suodjalusas buohccájedje muhto luopmanat gádjo sin. Nu čallet Vardøhus festniŋga 650 jagi ávvučállagis.
Luomelasttat buoridedje maid luhčadávdda.
Go fránskalaš Marcel Bertrand jođii Finnmárkkus 1870-logus logai son luopmániid birra:
- Dát leat dego fiskes lávetmuorjjit, mat buhtadit buot šattuid dán guovllus.
Njálgga luopmánat
Luopmániid gávnnat jekkiin, dat eai gáibit nu olu šaddat, ja leat dávjá stuorrát ja njálgát doppe gos leat olu mearralottit. .
Sir Arthur de Capell Brooke illudii go son giccui Stoappa ala 1820:is:
- Doppe ledje nu olu luopmánat mat gokče eatnama, čálii son.
Muhto luopmanat eai ceavzze vaikko gos.
Dánmárkku Gonagas Christian IV (1588-1648) finai máŋgii Norggas ja Guoládagas. Son geahččalii gilvit luopmániid muhto ii lihkostuvvan.
Finnmárkkus Eurohpái
1600 ja 1700 logus lei Finnmárku Bergen ja Københámmana gávpemonopola vuolde. Nils A. Ytreberg čalla girjjis “Handelssteder i Finnmark” ahte 1685:is ledje sullii 23 iešeaiggát gávpealbmát Finnmárkkus. Váldonjuolggaduslaččat sii vuvde guoli Bergenii, muhto maid 151 fárpala dievva luopmániid.
Maŋŋelaš monopolaáiggi sáddejedje luopmániid njuolga Københámmanii ja 1752:is importerii sihke Dánmárku ja Duiska luopmániid Norggas. Soitet vel ovdal dan áiggi ge importeren. Arábalaš čállosiin muitaluvvo norgga luomeskiippaid birra mat gallededje Sicilia Gaskaábis vikiŋgaáiggis ja árra gaskaáiggi.
Álggus jagi 1900 dolvo skiipat Finnmárkkus 700 fárpala dievva luopmánit. 30 jagi ovdal lei haddi 18-20 specidaler, sullii 5000 ruvnno otná ruđaiguin. Dalle sáhttá luomegávppašeapmi leamaš sullii 3,5 millijovnna otná ruđaiguin.
Vardøhus festniŋggas vuvde luopmániid, moniid ja dolggiid ruhtadit festniŋga.
Luopmánat ja identitehta
Otne eai leat luopmanat seamma dásis sihkarastinbiebmun ja dienasin. Muhto olbmot čogget ja návddašit luopmániid, badjošiin, luomesoktan juovlaruohta dahje pistasj- ja karameallajieŋain go Gonagas Haraldis leat guossit šloahtas. Luopmánat leat maid unna oasaš Finnmárku mátkeealáhusas.
Luomelastta lea Finnmárkku fylkkalieđđi ja Unjárgga gieldda suohkanmearka. Dat lea maid diehttelas mielde lávlagis Imella multebær og mygg maid Ivar Thomassen lávlu.
Suoidne- ja borgemánus lea lubmenáigi, mii gilvalit čuoikkaiguin ja doapmat ovdal vuosttaš buolašija. Olbmot váldet luomu lubmenáiggi, vázzet nu guhkás ahte juolggit skohpalastit, dájuhit earáid ahte leat oaidnán guovžža ja -hárve- oaguhit eará luomečoaggiid.
- Ii oktage sáhtte oaguhit ja gieldit earáid čoaggit luopmániid Finnmárkkuopmodagas. Sii geat eai oro dáppe, ožžot máid čoaggit alcces luopmániid, lohka Asbjørnsen ja ávžžuha buohkaid lubmet.
Robert Greiner, FeFo kommunikašuvdna ja servodatoktavuođa jođiheaddji