Finnmárkkuopmodaga ealgabivddu ja -hálddašeami njuolggadusat

1 ULBMIL
Njuolggadusat leat Finnmárkkuopmodaga ceavzilis, máhtolašvuhtii vuođđuduvvon ja boahtteáigái oaivvilduvvon ealgahálddašeami rámmat.

2 MÁDDODATPLÁNA
FeFo galgá ráhkadit máddodatplánaid Sarvvafuođđoláhkaásahusa § 15 mielde. Plána galgá ráhkaduvvot ovttasráđiid máddodatplánajoavkkuiguin mas leat suohkanat, searvvit, joavkkut ja eará guoskevaš aktevrrat. Máddodatplánenjoavkkuin galget leat jahkásaš čoahkkimat.

3 JUOGADEAPMI

1. 60/40-vuođđoeari juogadeapmi báikkalaš ja olggobeale gili bivdosearvvi gaskka
   Juohke gielddas sáhttá gitta 60 proseantta vuođđoearis várrejuvvot báikkalaš bivdosearvái. Bivdosearvi lea gili siskkobealde jus bivdojođiheaddji ja eanet go bealli bivdosearvvis orrot fásta gielddas. Earit juogaduvvojit bivdoguovlluide. Dasto gessojuvvojit dat bivdoguovllut mat leat várrejuvvon báikkalaš bivdosearvái (dovdo "nástteguovlun", merkejuvvon *:in earrelogahallamis). Báikklaš bivdosearvvit sáhttet ohcat sihke náste- ja ii- násteguovlluid. Olggobealde gili bivdosearvi ii sáhte ohcat nástteguovlluid.
2. Bivdofálaldagat ja njeaidinmihtut
   Iešguđet gielddaid bivdofálaldagat galget vástidit unnimusat 25 proseantta máddodatplána gaskamearálaš jahkásaš njeaidinmihtus.
3. Bivdoeari oassi lassin
   Lassieallit ovttaskas gielddas ii galgga leat badjel 35 proseantta gieldda ollislaš bivdoearis.

4 OHCAN- JA SOAHPAMUŠJUOLGGADUSAT

Go galgá sáhttit ohcat ja bivdit ealgabivddu Finnmárkkuopmodagas, de biddjojuvvojit čuovvovaš gáibádusat:

1. Eanet go bealli bivdosearvvis oktan bivdojođiheddjiin fertejit ássat Finnmárkkus. Bivdosearvvit olggobealde Finnmárkku sáhttet oažžut lobi ealgabivdui jus leat guoros bivdoguovllut báhcán maŋŋá go leat addán várrejuolludusaid.
2. Bivdosearvvis galget leat unnimusat njeallje lohkki miellahtu. Lohkki lahttun lohkkojuvvojit bivdit geat leat deavdán 18 jagi bivdoálgimis ja geat galget fievrredit vearjjuid bivddus. Bivdi sáhttá leat dušše ovtta ealgabivdoohcamis.Uhcimusat njeallje lohkki galget ain leat bivdosearvvis vuolláičállima oktavuođas, ii ge daid sáhte lonuhit.
3. Buot bivdosearvvi lohkki lahtut fertejit máksit bivdodivada ja duođaštit ahte leat ceavzán stuorrafuođđuid báhčiniskosa.
4. Bivdojođiheaddji sáhttá lasihit ođđa bivdiid bivdoguovlluid juohkima maŋŋa. Gáibádus ahte eanetlohku bivdojoavkku miellahtuin oktan bivdojođiheddjiin galget ássat Finnmárkkus, dahje gielddas jus bivdojuvvo násteguovlluin, galgá ain ollašuvvat go lasiha ođđa bivdiid.
5. Bivdosearvvis galgá leat sierra dohkkehuvvon guorranbeanaekvipasjá. Ekvipasjá lea dohkkehuvvon go lea čálihuvvon Norsk Kennel Klubba (NKK) ohcansátneregistarii. Ekvipasjá mii lea čállojuvvon bivdosearvvi ohcamii ja šiehtadussii galgá ássat Finnmárkkus. Ii oktage oassi ekvipasjás sáhte leat mielde máŋgga ohcamušas dahje bivdojoavkkuin main lea seamma bivdoáigi.
6. Bivdosearvvi miellahtut geat eai mieđit juolluduvvon bivdoguovllu dábálaš juolludeami vuođul, sáhttet easkka dieđihit iežaset eará bivdosearvái 15 bivdobeaivvi rájes, dahje 8. beaivvi rájes guovttebaji bivdoguovllus
7. Son gii biddjojuvvo bivdojođiheaddjin ferte leat deavdán 21 jagi ovdal go bivdu álgá, ja son ferte leat juogo oassálastán fuođđobivddus bissuin unnimusat golbma jagi, dahje son ferte leat čađahan oahpahallanbivddu ja bivdojođiheaddjekurssa.

5 NJUOLGGADUSAT EALGABIVDIMII
Buohkaide geat ožžot ealgabivddu, biddjojuvvojit áššáiguoskevaš dieđut olámuddui Storviltportalenis. Ealgabivddu njuolggadusat oidnojit soahpamušas oktan mildosiin ja earrelisttus.

Ealgabivdonjuolggadusaid rihkkun ráŋggáštuvvo sierra ráŋggáštannjuolggadusaid vuođul.

6 REKRUTTEREN JA OAHPAHALLANBIVDU JA EARÁ
Finnmárkkuopmodat várre sierra bivdoguovlluid ealgabivddu oahpaheapmái. Ovddasvástádus organiseret ja lágidit oahpahusbivddu juhkkojuvvo geavaheaddjisearvviide šiehtadusa mielde FeFo:in. Galggašedje leat unnimusat guokte oahpahusguovllu, okta oarjefylkkas ja okta nuortafylkkas, mas lea vejolašvuohta rievdadit báikki ja lágideaddji jearaldaga/dárbbu mielde.

Skuvlaoahppit, studeanttat ja suodjalangeatnegasat Finnmárkkus ja báhtareaddjit geat orrot gaskaboddosaččat Finnmárkkus rehkenastojuvvojit leat fásta ássin dan gielddas gos oahpu gazzat/suodjalangeatnegasvuođa ánssášit, ja sidjiide addojuvvo lohpi oassálastit oahpahusbivdui Finnmárkkuopmodagas.

7 EALGGABIVDDU HADDI
Bivdosearvvi ja FeFo ekonomalaš čovdosis lea vuođđohaddi ja biergohaddi. Goappašiid hattiid indeaksa muddejuvvo jahkásaččat.

Vuođđohaddi rehkenastojuvvo fásta máksomeari vuođul juohke vuođđoeariealli nammii.

Biergohaddi meroštallojuvvo deattu vuođul (ealli njuovvandeattuin mas gessojuvvo eret vejolaš lotnun) ja biergohaddi mii dađistaga lassána. Movttiidahttin dihtii njuovvat smávva ja nuorat elliid lea smávva misiid (vuollel 50 kg) vuollegis haddi ja stuorát elliid kilohattit lassánit dađistaga (100-250 kg).

8 EALGABIVDU PRIVÁHTA OPMODAGAS
Stivra addá direktevrii fápmudusa dahkat soahpamušaid priváhta eanaeaiggádiiguin ealgabivddu birra.

9 EARREBIVDU JA LISEANSABIVDU STUORRA BORASPIRET
Jus lea addojuvvon vejolašvuohta earrebivdui dahje liseansabivdui, de sáhttet ealgabivdit geain lea ealgakontrákta báhčit guovžžaid, geatkkiid ja gumppiid iežaset ealgabivdoguovllus ealgabivddu áigge almmá oastit sierra báhčinkoartta boraspiriide. Lohpi gusto dassážiigo juolluduvvon earri lea dievvan.

Eaktuduvvo ahte bivdu dáhpáhuvvá almmolaš mearrádusaid rámmaid siskkobealde.

Dohkkehuvvon stivrra čoahkkimis 25.02.2014, rievdadusaiguin maŋŋil čoahkkimis 21.04.2017 (ášši 38/2017) ja 25.02.2025 (ášši 27/2025).

Sáivaguolásteami hálddašeami njuolggadusat

Dohkkehuvvon stivračoahkkimis ođđajagimánu 19. beaivvi 2016. Ođasmahttojuvvon 05. guovvamánu 2019. 

0.0 Sáivaguollebivddu njuolggadusaid birra
Sáivaguollebivddu njuolggadusat Finnmárkkuopmodagas galget vuhtiiváldit iešguđet vuoigatvuođalaš joavkkuid Finnmárkkulága mielde. Sáivaguollebivddu reguleremiid báikkálaš heiveheapmi sáhttá leat dárbbašlaš vuhtiiváldimii. 

1.0 Oaggunnjuolggadusat, bivdokoarttat ja bivdoraporteren
Sáivaguollebivdu galgá ain leat nuvttá Finnmárkku ássiide. Báhtareddjiid, geain lea gaskaboddosaš orrunlohpi Finnmárkkus, suodjalangeatnegasvuohta ja studeanttat Finnmárkkus adnojuvvojit fylkka ássin. 

Finnmárkkus ássi olbmot čađahit eaktodáhtolaš registrerema nu go nuvttá bivdokoartta ja bivdoraporterema. Ortnet galgá álggahuvvot iešguđetlágan movttiidandoaibmabijuid bokte, ovdamearkka dihtii vuorbádeames bálkkašumiid.

Mátkkošteaddji guolásteaddjit leat geatnegahttojuvvon aktiviseret ja bivdogoarttaid raporteret. Mátkkošteaddji guolásteaddjit gaskal 16 ja 20 jagi bivdet nuvttá, muhto sis galgá leat bivdokoarta. Mátkkošteddji guolásteaddjit geat oassálastet bivdomeašttirgilvvuide maid báikkálaš searvvit lágidit, eai dárbbaš luvvet FeFo bivdokoartta go oassálastet dákkár lágidemiin.

Ássančujuhus Norggas gáibiduvvo jos galgá sáivaguollebivdit áigodagas njukčamánu 15.b. - geassemánu 15.b.. Dás sáhttá spiehkastit sierra guovlluin. Sierralohpi addojuvvo vuosttažettiin báikkálaš mátkeealáhussii.  Geahča sierralobi njuolggadusaid ja ohcanskovi dás: fefo.no.

Olbmot geat ásset olggobealde Finnmárkku besset dušše bivdit stákkuin dahje giehtaduorgguin.

Direktevrii addo fápmudus mearridit koartahattiid.

Direktevrii addo fápmudus mearridit vuogas heivvolaš guovlluid bivdoraporteremii ovttasráđiid guoski gielddaiguin, báikkálaš geavaheddjiiguin ja ovdalaš evttohusaid/mearkkašumiid mielde fáttá birra.

Direktevra sáhttá álggahit geatnegahtton registrerema ja bivdoraporterema lagabuidda čilgejuvvon guovllus ovttasráđiid guoski gielddaiguin ja báikkálaš geavaheaddjijoavkkuiguin viežžan dihte eambbo dieđuid valljodaga geavaheami birra.

2.0 Guollebivdu fierbmebivdosiiguin
Buohkaide Finnmárkkus addo dábálaš lohpi fierbmut olles fylkkas. Mearrádus lea vuođđuduvvon finnmárkolága § 25:žii nuppi oassis.

Galledeaddji guolásteaddjit sáhttet ohcama mielde oažžut lobi fierbmut gč.  finnmárkolága § 25 lohpi earáide. Lohpi addo jus guollevalljodagat jávrris gosa lea ohcan, valljodatárvvoštallama maŋŋil, gierda dakkár guolásteami.

Fierbmunlohpi:
FeFo ii áiggo váldonjuolggadussan gáibidit earenoamáš lobi dahje bidjat eavttuid bivdimii fierbmebivdosiiguin go gielda addá sierralobi "Sáivaguliid fierbmuma láhkanjuolggadusain jna. Finnmárku”, go riekti bivdit HL § 22 a) ja stivraášši 113-2006 1. oasi mielde, lea addon buot fylkka ássiide. Gáibiduvvon lobiid ja/dahje eavttuid garvin sáhttá leat báikkiin main valljodatkártema maŋŋil čájehuvvo leame dárbu čavget lohperáddjemiid gč. Hl § 27, 5. ja 6. oasi.

Báikkálaš mátkeealáhusdoaimmaheddjiid lobit láhččojuvvon fierbmebivdui:

• Mátkkoštanealáhusdoaimmaheaddjiid Finnmárkus sáhttet ohcama mielde addot lobi heivehit fierbmuma sin galledeaddji kundariiddiset vissis áigodahkii ja lagabuidda čilgejuvvon jávrriide. 
• Lohpi sáhttá addojuvvot jávrriide gos leat guolleresurssat mat áinnas dárbbašit stuorát bivddu dahje dikšuma.
• FeFo sáhttá bidjat lagabuidda eavttuid lohpái, dán vuolde vejolaš ofelastingáibádusa jna.
• Gielda ja guoskevaš oasálaččat gulaskuddojit ovdal go vejolaš lohpi  addojuvvo.  Gieldda árvvoštallan galgá deattuhuvvot.

Gielddalaš addin sierra fierbmebivdovuoigatvuođa FL § 24 mielde:
Sierranas fierbmebivdovuoigatvuođa juolludeamit FL § 24 mielde, gustojit maiddái nuohttumii, mearddástallamii ja dáidnebivdu ja eará go dat lea lobálaš, gč. Láhkaásahus sáivaguollebivddu birra firpmiin jna., Finnmárku.

3.0 Sáivaguollevalljodaga reguleren/mudden
FeFo sáhttá reguleret/muddet lagabuidda čilgejuvvon jávrriid go dárbbašuvvo, go lea buorre máhttu guollevalljodaga ja dan geavaheami birra.  Sáivaguollebivddu reguleren/mudden galgá dahkkot finnmárkolága § 27 mielde ja ovttasráđiid guoski gielddaiguin ja báikkálaš geavaheaddjijoavkkuiguin ja galgá dahkkot valljodaga ja álbmoga geavaheami vuhtiiváldima geažil.

Reguleremiid/muddemiid sáhttá dahkat:

• Koarttaid ráddjemiin
• Biegasiid ráddjemiin
• Eriiguin - bajemus lobálaš hivvodagain juohke guolásteddjái
• Unnimusmearri dahje guhkimusmearri guolleguhkkodat
• Šlájaid, sohkabeliid, guovlluid dahje čáziid ráfáidahttin áiggis ja sajis
• Ráddjet bivdinlobi fatnasis dahje eará govddodeaddji dávviriin
   

4.0 Lihttoláigohanortnet go dikšu jávrri
Go lihttoláigoha lea fierbmuriekti ja vejolaččat nuohtte-, mearde- ja dáidnebivdu mii lihttoláigohuvvo.

Lihttoláigohemiid sáhttá addojuvvot báikkálaš servviide ja ovttastusaide, gč. finnmárkkulága § 26.

Lihttoláigohemiid sáhttá addit jávrriide mat dárbbašit dikšuma dahje jávrriide mat dárbbašit erenoamáš bearráigeahču viiddis lobihis bivddu geažil.

Gielda ja guoskevaš bealit gulskuddojit ovdalgo vejolaš lihttoláigohanohcan mieđihuvvo. Gieldda árvvoštallan galgá deattuhuvvot.

Direktevra sáhttá várret gitta 5 % jahkásaš sáivaoaggunkoarttaid vuovdin sisaboađus doarjjaortnegii mas lihttoláigoheaddji searvvit sáhttet ohcat ruđa. Ruđa galgá geavahit guolástanovddideaddji doaimmaide.

Direktevra sáhttá earenoamáš dáhpáhusain addit lobi servviide ja ovttastusaide mat lihttoláigohit jávrriid ja čázádagaid vuovdit iežaset oaggunkoarttaid. Sáhttet biddjot eavttut lohpái. 

5.0 Lihttoláigoortnet fidnoguolásteami várás
Go lihttoláigoha lea fierbmunriekti ja vejolaččat nuohtte-, mearde- ja dáidnebivdu mii lihttoláigohuvvo.

Lihttoláigoheapmi sáhttá addot jávrriide mat gullet ohcci ruovttugildii.

Lihttoláigoheaddji sáhttá oažžut oktorievtti bivdit fierbmebivdosiiguin ohccojuvvon jávrriin gitta 5 jahkái hávális.

Guolásteapmi valáštallanbivdosiin lea friija buohkaide.

Boazodolliid guolástanriekti boazodoallolága mielde ii guoskkahuvvo.

Jávrrit mat leat árbevirolaččat mávssolaččat báikkálaš olbmuide ja jávrrit main leat rašis guollemáddodagat eai sáhte lihttoláigohuvvot.

Gielddat ja guoskkahuvvon oasálaččat gulaskuddojit ovdal go vejolaš lihttoláigohanohcan juolluduvvo. 

6.0 Bearráigeahčču
Sáivaguollebivddu bearráigeahčču čađahuvvo árjjalaš ovttasbargguin Stáhta Luonddubearráigeahčuin ja Boazopolitiijain.

7.0 Doaibmabijut ođđa náliid ja buozanvuođaid leavvama vuostá
 FeFo áigu joatkit diehtojuohkinbarggu mii guoská njoammu dávddaid leavvama várrii ovtta čázádagas nubbái. Dát dahkko ásahusa Veterinærinstituttet konklušuvnnaid mielde ja ovttasbargamiin guoski eiseválddiiguin,hálddahusorgánaiguin ja geavaheaddjiorganisašuvnnaiguin, ja iežas diehtojuohkinbargguin heivvolaš surggiin. 

Stivra addá direktevrii fápmudusa gáibidit sivahallama boahttevaš áššiin FeFo ja bivdin ja guolástanrievtti birra ráŋ.lága 407, gč. ráŋ.lága. § 79 1 oasi 2. čuoggá, maŋemus molssaeavttu (…lagabuidda muitaluvvon šládja).Ovda mearkka dihte bivdit almmá oasttekeahttá oaggunkoartta, bivdit almmá oasttekeahttá bivdokoartta, ealgabivdu šiehtadusa haga ja  luossabivdu mearas jus ii leat ožžon luossabivdosaji.​

Njuolggadusat ođasmahttojuvvojit ovdal go jahki 2021 nohká.

Stivrra ođđajagemánu 22. b. 2024 mearrádus áššis - 07/2024 Luossajogaid lihttoláigoheami nuolggadusaid ja soahpamuša ođasmahttin Finnmárkkuopmodagas

Rámmat čázádagaid lihttoláigohemiide main leat anadroma guollešlájat

Lihttoláigoheaddjis lea ovttas FeFo:in ovddasvástádus hálddašit daid biologalaš ja ekonomalaš resurssaid maid čázádat buvttada dássedettolaš ja ceavzilis vugiin buorrin fylkka ássiide. Guolásteapmi galgá hálddašuvvot Finnmárkkulága mearrádusaid ja dálá vuoigatvuođaid, luossa- ja sáivaguolástanlága, áššáigullevaš láhkaásahusaid ja šiehtadusaid mielde FeFo:in. Biologalaš valljodagat galget hálddašuvvot ceavzilis vugiin ja nu guhkás go almmolaš gáibádusat leat mearriduvvon gođđomihttomeriid ja hálddašanmihttomeriid ektui.

1. Lihttoláigoheami ohcan

1.1. Gáibadusat ohccái ja ohcamuššii

Anadroma čázádagaid lihttoláigoheapmi addojuvvo ohcama vuođul báikkálaš servviide ja servviide maid ulbmil lea ovddidit dábálaš bivddu. Searvvis dahje lihtus galgá leat rabas miellahttovuohta gieldda ássiide. Doppe gos lea stuorra mearkkašupmi hálddašeapmái, sáhttá lahtuid geográfalaš viidodat gáržžiduvvot šiehtadusa vuođul FeFo:in. Ohcci ulbmil ja duogáš ohcamii galgá boahtit čielgasit ovdan oktan miellahtologuin ja njuolggadusaiguin. Searvi galgá uhcimusat leat registrerejuvvon Eaktodáhtolašregistaris.

Jus čázádaga dohkkehuvvon doaibmaplána gávdno, de dat galgá leat vuođđun doibmii dassážiigo ođđa doaibmaplána dohkkehuvvo. Jus ii gávdno doaibmaplána, de galgá ohcci bidjat ovdan plána čázádaga plánejuvvon doaimma birra. Čázádagas, mii ii leat lihttoláigohuvvon, sáhttá ohcat joatkevaččat. 

1.2. Lihttoláigohemiid čađaheapmi

FeFo mearrida ášši hálddahuslaččat. Jus leat guokte dahje eanet ohccit, de galget earret eará čuovvovaš momeanttat árvvoštallojuvvot; gáibádusat ohccái ja ohcamii, buohtastahte čuoggái 1.1, gieldda lahttolohku, plánejuvvon nállegoziheapmi, bearráigeahčču ja čázádaga ekonomiija ja doaibmabijuid plána. Listu ii leat ollislaš.

1.3. Šiehtadus

Lihttoláigošiehtadus lea gaskal FeFo ja lihttoláigoheaddji. Lihttoláigošiehtadus oktan njuolggadusaiguin sisttisdoallá lihttoláigoneavttuid.

2. Čázádaga doaimmaheapmi

2.1 Barggut

a) Kortavuovdin

Lihttoláigoheaddji lea geatnegahtton vuovdit oaggunkoarttaid FeFo eatnamiin. Oaggunkoarttat gustojit dušše Finnmárkkuopmodahkii. Lihttoláigu galgá geavahit digitála koartavuovdinvuogádaga masa FeFo beassá geahčadit. FeFo sáhttá gáibidit válljet koartavuovdinvuogádaga.

b) Njoammuma leavvan

Lihtoláigoheaddji galgá fuolahit ahte oaggunneavvuid, fatnasiid ja eará vejolaš ávdnasiid mat njoammudit galgá goikadit dahje desinfiseret Biebmobearráigeahču áiggis áigái gustovaš doaimmaid mielde.

c) Diehtojuohkin

Lihttoláigoheadji galgá galbet čázádaga lihttoláigoheaddji gaskka, fuolahit gokko lea lobálaš bivdit ja fuolahit bivddu láhčima bivdonjuolggadusaid ja vejolaš eará láhčima bokte. Galbbaid, dollasajiid, bálgáid, huksehusaid jna. láhčin ferte čilget čálalaččat FeFo:in.

d) Sállašraporteren

Šiehtadusat galget fuolahit ahte čázádaga oktasaš sálašhivvodat álo lea nu oahpis go vejolaš. Bivdoraporteren galgá leat unnimusat 90 % buot koartatiippain. Sálašraporta galgá addojuvvot eiseválddiide gustojeaddji láhkaásahusa vuođul.

e) Dieđut ovdal áigodaga

Bivdinnjuolggadusat, koartatiipat, koartalohku ja hattit ja vel dieđut oktavuođaolbmo birra galget mearriduvvot ja sáddejuvvot FeFo:i mearriduvvon áigemeari sisa.

f) Bearráigeahčču

Lihttoláigoheaddji lea geatnegas máksit ja organiseret čázádaga dohkálaš bearráigeahču, maiddái olggobealde bivdináigodaga. Bearráigeahčus galgá leat legitimašuvdna searvvis, mii duođašta ahte sii leat bearráigeahčut.

g) Dieđut maŋŋel áigodaga

Searvvi jahkedieđáhus ja rehketdoallu galgá sáddejuvvot sisa jahkásaččat ovdal mearriduvvon áigemeari. Johkarehketdoallu galgá leat rabas almmolašvuhtii ja čállojuvvot dakkár málle mielde mii lea vuođđuduvvon kontoplánii norgalaš rehketdoallostandárdda mielde.

h) Doaibmaplána

Čázádagain main ii leat čađahuvvon geatnegahtton organiseren, galgá lihttoláigoheaddji ráhkadit čážádaga doaibmaplána Luossa- ja sáivaguolástanlága § 25 ja dasa gullevaš njuolggadusaid vuođul. FeFo čađaha báikkálaš gulaskuddama ja doaibmaplána dohkkeheami oktan lihttoláigoheddjiin.

i) Bajásdoallan

Lihttoláigoheaddji galgá bajásdoallat ja ortnegis doallat buot bistevaš installašuvnnaid nugo bearráigeahččanbarttaid, luossatráhpáid, gapahukkiid jna. ja eará heivehandoaimmat nugo galbbat, diehtotávvalat, beaŋkkat, olgohivssegiid jna.

j) Reguleremat

Lihttoláigoheaddji galgá diehtit guollenáliid ja bivddu ja sáhttet dárbbu mielde juohkit avádagaid, mearridit eriid ja eará muddemiid. Earit galget earuhit gieldda ássiid, Finnmárkku ássiid ja earáid gaskkas.

Lihttoláigoheaddji sáhttá hálddahuslaš sivaid geažil ásahit bivdonjuolggadusaid njuolggaduvvon bivddu birra. Dat mearkkaša ahte guolli maid hálddahuslaš sivaid geažil eai hálit bivdit, sáhttá fas gáibiduvvot luoitit.  Dán lassin galgá luoitin ráddjejuvvot.

k) Sávakeahtes šlájat

Lihttoláigoheaddjit galget ovttas FeFo:in ja eiseválddiiguin váikkuhit ahte sávakeahtes šlájat, nu go omd. ruoššaluosat ja biebmoluosát jávkaduvvojit.

2.2 Áigemearit

• Njukčamánu 1. b: Guolástannjuolggadusaid, bivdokoartahattiid, beassangaskaomiid muddenevttohusaid ja vejolaš eará áššiid sádden mat gusket bivdui. 
• Njukčamánu 1. b: Lihttoláigoheddjiid doarjjaortnega ohcanáigemearri.
• Miessemánu 1. b: Sáddet jahkerehketdoalu, balánssa, jahkedieđáhusa ja gulahallanolbmo.
• Dasa lassin geatnegahttojuvvojit soahpamušas čuovvut áigemeriid ja raporterema almmolaš eiseválddiide.
  • Gaskaáigodatárvvoštallan  
  • Sállašat galget dieđihuvvot guovtti vahku siste maŋŋá maŋemus bivdinbeaivvi čázádagas.

2.3 Oaggunkoarttat

Oaggunkoarta galgá leat persovnnalaš ja álbmotregistara čujuhus galgá leat vuođđun dasa makkár koarta dahje makkár haddi goarttas lea gustojeaddji.   

Koarttat mat leat olámuttus miellahtuide galget leat olámuttus gieldda ássiide.

a) Jándorkoarta

Jándorkoarta galgá leat olámuttos buot geavaheaddjijoavkkuide. Dát mearkkaša gieldda ássiide, Finnmárkku ássiide ja olggobealde Finnmárkku ássiide.

b) Áigodatkoarta

Áigodatkoarttaid sáhttá dušše addit Finnmárkku ássiide. Dát sáhttá ráddjejuvvot gieldda ássiide. FeFo ohcama vuođul sáhttá dat gáržžiduvvot dušše lahtuide geat orrot suohkanis. Bargit geat ásset Finnmárkkus sáhttet oažžut áigodatkoartta.

c) Hattit

Haddi olbmuide geat orrot gielddas ja Finnmárkkus galgá leat govttolaš ja vuollelis márkanhatti.  

Miellahttovuohta sáhttá addit gitta 50 % hálbbádusa koartahattis go gieldda ássiide. Seammalágan koarttain galget Finnmárkku ássiid koarttat álo leat hálbbibut go koarttat ássiide olggobealde Finnmárkku, maiddái daid miellahtuid geat ásset olggobealde Finnmárkku. Koarta olbmuide geat ásset Finnmárkkus sáhttá máksit eanemusat duppal eambbo go koarta olbmuide geat ásset gielddas. Vahkkogoarta galgá máksit unnimusat njeallje geardde dan sullásaš jándorkoartta hatti. Áigodatkoarta galgá máksit unnimusat 6 geardde dan hatti mii vástida jándorkoartta. Koarta olbmuide geat leat vuollel 18 jagi galgá leat hálbbit go koarta miellahtuide.

FeFo sáhttá dárbbu mielde bidjat hadderámmaid ja gáibidit ahte lihttoláigoheaddji čuvvu dáid.

d) Nuvttá koarta

Lihttoláigoheaddji sáhttá juolludit gitta 10 nuvttá bivdokoartta olbmuide geat bidjet ollu návccaid čázadaga hálddašeapmái. Áigodatkoartta buhtadussan barggolašvuođa ovddas sáhttá dušše juolludit Finnmárkkus ássi olbmuide, olggobealde Finnmárkku ássi olbmot sáhttet buhtadit jándorkoarttain mii vástida áigodatkoartta ekonomalaš árvvu.

2.4 Boazodolliid oaggunriekti

Olbmot maid boazodoalloláhka § 26 fátmmasta lea gáibádus oažžut oaggunkoartta nuvttá geasseorohagaset siskkobealde. Oaggun galgá dáhpáhuvvat seamma eavttuiguin go gieldda ássiide. 

2.5. Ealáhusdoaimmat

Lihttoláigoheadji sáhttá ovttas FeFo:in ásahit ortnegiid mat leat ávkin báikkálaš mátkeealáhusfitnodagaide mat áigot ovddidit fálaldagaid čázádaga oktavuođas. Unnimusat bealli goarttain mat leat vuovdimassii galget dattetge leat olámuttus rabas vuovdimis.

3. Hálddahuslaš mearrádusat

3.1 Anadroma čázádagaid lihttoláigohandivat

Lihttoláigohandivat máksojuvvo go FeFo gáibida ja  rehkenasto brutto koartavuovdimis, pánta ii rehkenaston mielde.

1. Ii leat lihttoláigohandivat čázádagain gos vuovdin lea unnit go 50 000,- ru.
2. Vuovdimis mii lea 50 000,- ru. rájes  gitta 100 000,- ru. rádjái máksojuvvo. 15 % lihttoláigohandivat.  
3. Vuovdimis mii lea 100 000,- ru. rájes gitta 200 000,- ru. rádjái máksojuvvo 20 % lihttoláigohandivat.
4. Vuovdimis mii lea 200 000,- ru. rájes gitta 600 000,- ru. rádjái máksojuvvo 25 %  lihttoláigohandivat.
5. Vuovdimis mii lea kr 600 000,- ru. rájes ja badjel máksojuvvo  35 % lihttoláigohandivat.

Dat dienas mii báhcá galgá eanaš geavahuvvot čázádaga doaimmahit ja ovddidit. 

3.2. Doarjjaortnet

FeFo várre juohke jagi ruđaid doarjjaortnegii anadromá čázádagaid lihttoláigoheaddjiide. Doarjagat galget doarjut doaibmabijuid maid ulbmil lea ovddidit guolásteami, vuolggasajis vuođđuduvvon iešguđet čázádaga doaibmaplánii. Geahča sierra doarjjanjuolggadusaid ja ohcanáigemeriid čuoggás 2.2.

3.3 Sierralohpi

Direktevra sáhttá earenoamáš dáhpáhusain addit sierralobi daid njuolggadusaid mearrádusain.

3.4 Njuolggadusaid rievdadeamit

Direktevrra oažžu fápmudusa veaháš muddet njuolggadusaid go lea dárbbašlaš rievdadusaid geažil eará njuolggadusain dahje eará áššiid geažil main lea stuorra mearkkašupmi.

3.5 Fápmuibidjan

Njuolggadusat biddjojuvvojit fápmui mearrádusbeaivvi rájes. Seamma beaivvi rájes heitet boares njuolggadusat doaibmamis.

Mearriduvvon stivrras 22.01.2024. 

Retningslinjer for tilskudd til forpaktning av anadrome vassdrag

Midlene fra FeFo gis forpakteren til tiltak med formål om å fremme fisket. Tiltak forankret i godkjent driftsplan prioriteres.  

Støtteordningen

Søknadsfrist er 1. mars. Søknaden behandles innen 15. april. Midlene utbetales ved gitt tilsagn.

Inntil 25 % av forpaktningsavgiften til FeFo blir avsatt til tilskudd. Midlene tildeles forpaktende forening etter søknad. Det kan gis støtte med inntil 50 % av budsjettert kostnad.

Søknadsprosedyre 

Forpakteren søker i vårt digitale søknadsskjema. Dersom tiltaket ikke kan gjennomføres innen tilskuddsåret, skal det søkes om godkjenning av tidsplan.

  Prioritering

• Forpaktere med liten inntjening vil prioriteres foran forpaktere med god inntjening.
• Tiltak med formål å bevare eller forbedre anadrome bestander prioriteres foran tilretteleggingstiltak.
• Tilretteleggingstiltak for funksjonshemmede vurderes særskilt.

 Rapportering

Tiltaket skal være gjennomført og det skal være levert en enkel rapport, med bilder, om hvordan midlene er brukt innen 15. november det året tilskuddet er gitt.

Midler som ikke er brukt innen 15. november skal tilbakebetales FeFo innen 1. desember samme år, med mindre annet er avtalt.

Det gis ikke anledning til fornyet behandling på avgjørelser etter disse retningslinjene.

Eksempler på tiltak som kan få støtte: 

• Oppsyn
• Arbeid med driftsplan
• Kartlegging av bestand og vassdrag
• Tilrettelegging for fiske og friluftsliv i og rundt vassdraget
• Tilrettelegging for spesielle grupper i forbindelse med fiske

Det er også mulig å søke om tilskudd fra Miljødirektoratet.

Gielddaid njuolggadusat
 

Gielda sáhttá addit erenoamáš vuoigatvuođa báikkálaš ávkkástallamii Finnmárkkulága § 24 mielde.

FeFo lea addán njuolggadusaid mat gusket gieldda meannudeapmái ja árvvoštallamii áššiin geassemánu 11.-12. b. 2008 čoahkkimis.

Čuovvovaš njuolggadusat gustojit gielddaid meannudeapmái § 24 - báikkálaš ávkkástallama vuođul:

Ođasmahtti vallljodagaid ávkkastallan finnmárkkulága § 24 galgá dahkkot dássáduvvon ja ekologalaččat ceavzilis lági mielde ja finmmárkkulága ja eará lágaid rámmaid siskkobealde.

1.    Duogaš

 Gielddat sáhttet gitta 10 jahkái juolludit ovtta olbmui dahje jovkui sierranas báikkálaš rievtti ávkkastallat  čuovvovaš valljodagaid FeFo eatnamiin, gč. finnmárkkulága § 24, 3.oasi, gč. §§ 22 ja 23;

• sáivaguollebivddu firpmiin (gč. ášši 20/10 gusto maiddái nuohttumii, rearddástallamii, deainaide ja eará go dan lea lohpi dahkat, gč. Láhkaásahus sáivaguollebivddu birra firpmiin jna., Finnmárku).
• čoaggit moniid ja uvjjaid
• čuollat lastamuoraid boaldámuššan dáludárbui
• čuohppat lavdnjiid boaldámuššan ja eará dállodollui
• váldit lastamuoraid áidestoalpun dahje áhcestoalpun boazodoallo- ja eanadoalloealáhussii
• smávvafuođđobivdu
• lubmet
• viežžat ávdnasiid duodjái

Erenoamáš vuoigatvuođa juohkin báikkálaš ávkkástallamii Finnmárkkulága § 24 mielde lea biddjojuvvon gielddaide. Dábálaččat juolluduvvo doarjja ohcama vuođul. Gielda sáhttá juohkit dákkár vuoigatvuođa guovlluide gieldda rájáid siskkabealde.

2.    Ohcama sisdoallu ja áššemeannudeapmi

2.1 Ohcamis berrejit leat dieđut dan birra gii ohcá, guđe guvlui ohcan guoská, makkár áiggis ja makkár resursageavaheapmái ohcan guoská, mii lea ohcama vuođđu, ja čilgehus guovllu geavaheami birra.

Go gielda gieđahallá juolludemiid, de galgá dieđihit gieldda ássiide ja oahpes vuoigatvuođalaččaide ja addit sidjiide vejolašvuođa buktit cealkámuša áššái ovdalgo mearrádus dahkko, vrd. hálddašanlága § 16. Berre almmuhit ja fállat álbmotčoahkkimiid. Ferte maiddái dieđihit ránnjágielddaide ja FeFo go gielda meannudišgoahtá dákkár juolludusaid.

2.2 Sierranas vuoigatvuođa mieđiheapmi § 24 mielde lea eaŋkilmearrádus hálddahuslága § 2 mielde. Áššemeannudeapmi galgá čuovvut hálddašanlága kap. IV - VI.

2.3 Njuolggadusat galget maiddái biddjot vuođđun go áigeguovdilis resurssat ođasmahttojuvvojit/juogaduvvojit fas.

3.    Gieldda árvvoštallan

3.1  Váldoeaktun oažžut sierranas rievtti ávkkástallat ođasmahtti valljodagaid lea ahte guoskevaš olbmos dahje joavkkus ”lea olles dahje oassi birgenlágis čadnon ođasmahtti valljodagaid ávkkástallamii gili lahká”.

Doaba ”birgenláhki» galgá áddejuvvon dainna lágiin ahte sáhttá boahtit buorrin sihke sidjiide geaidda meahcci lea dienas ja sidjiide geat ožžot oasi viessodárbbuset gokčot meahcceávkkástallamiin. Meahccegeavaheami kultuvrralaš oasit ja eallinvugiid seailluheapmi mat leat jávkame galget deattuhuvvot. Árbevirolaš oktasaš geavaheapmi guovlluin ja vejolašvuođat joatkit dán berre maid deattuhuvvot.

 Riekti sáhttá addot dušše ovtta olbmui dahje jovkui geat leat čadnon ovtta gillái. ”Čadnon ovtta gillái” galgá áddejuvvot dainna lágiin ahte ohccis galgá leat bissovaš ásodat gilis.

3.2 Sierranas riekti sáhttá juolluduvvot lagábuidda ráddjejuvvon guovllus man vuođđun lea árbevirolaš geavaheapmi guovllus gili lahká. Vuođđun lea giliolbmuid árbevirolaš geavaheapmi guovllus.

3.3 Ii leat eaktun juolludeapmái ahte sus lea leamaš ekslusiiva valljodatgeavaheapmi ovdal.

3.4 Dajáldat ”olmmošjoavku” sáhttá fátmmastit sihke joavkkuid main leat dihto namat olbmot ja joavkkut main leat dat olbmot geat sohpet oppalaš čilgehussii. 

Dáhpáhusain gos lea gažaldat juolludit ovtta olmmošjovkui sierranas rievtti, de lea olles joavku oppalaččat árvvoštallanobjeakta. Dán ferte ipmirdit dainna lágiin ahte ferte gieđahallat miellahtuid joavkkus geat eai leat ohcama duogábealde ovttaládje ohcciiguin, joavkomielahtut geat fárrejit másset oasiset oktasaččat addojuvvon rievttis, ja ođđa olbmot geat leat boahtán jovkui ožžot automáhtalaččat oasiset oktasaš rievttis.

3.5 Gielda galgá áittardit ahte eai juolluduvvo sierranas rievttit dihto namat olbmuide dahje gáržžet definerejuvvon joavkkuide dainna lágiin ahte seamma valljodat ii leat šat ola muttos earáide geain leat seamma dárbbut ja lihka lagás oktavuohta guvlui. Gielda ferte maiddái árvvoštallat váikkuhusaid eará geavaheddjiid valljodatbohtui oppalaččat..

3.6 Vuoigatvuođaid juohkin ii sáhte čuohcat earáide geain leat ásahuvvon vuoigatvuođat seamma guovlluin, nugo boazodollui mas lea ásahuvvon geavahanvuoigatvuohta Finnmárkku eatnamiidda.

Gielda ii sáhte hápmet juolludaneavttuid dahje joavkočilgehusaid mat bealuštit dahje hilgot olbmuide dahje joavkkuid čearddalaš ákkaid dihte.

3.7 Sierranas riekti lea peršovnnalaš riekti olbmui dahje jovkui geas dát lea. Rievtti ii sáhte daguhit earáide, muhto sierranas rievttit mat leat addon ovtta jovkui, sáhttet sirdašuvvat ođđa miellahtuide jus devdet eavttuid (eará  disposišuvnnaid geažil). Omd. oažžu son gii ásaiduvvá eanadoallodollui ovtta gilis, sierranas rivttiid mat leat juolluduvvon gili eanandolliide joavkun.

4.   Juolludaneavttut

4.1 Gielda sáhttá hálddašanrievttalaš prinsihpaid mielde mat eai leat mearriduvvon lágas, bidjat eavttuid juolludanmearrádusas nugo omd. eavttuid mat leat dárbbašlaččat valljodagaid vuhtiiváldima geažil. FeFo sáhttá muđui mearridit gáržžidit ávkkástallama jus valljodaga vuhtiiváldin muitala dán, gč. finnmárkkulága § 27.

4.2 Go juolluda ferte gielda mearridit guđelágán heaittihaneavttut galget leat jus eananeaiggát dahje ráđđenriekti áigeguovdlis valljodahkii earáhuvvá juolludanáigodagas, dálá vuoigatvuođaid dohkkeheami vuođul finnmárkkulága 5. kapihtala mielde.

5.    Váidin ja earáhuhttin

5.1 FeFo lea gieldda mearrádusaid váidinorgána, gč. Finnmárkkulága § 24, 2. oasi

FeFo mii lea bajemus orgánana, earáhuhttit gieldda mearrádusa hálddašanlága § 35 njuolggadusaid mielde vaikko gieldda mearrádus ii leatge váidojuvvon.

6.    Ekonomiija

Vejolaš doarjagat, sisaboađut ja golut juolluduvvon valljodaga ávkkastallama hálddašeami oktavuođas, eai guoskka FeFo’i. Ii sáhte gáibidit divvaga og juolluda sierranas rievtti  § 24 mielde, gč. Finnmárkkulága § 27, 3. oasi.

Stivraášši 52-2008. Áššenr. 07/01759.