Finnmárkuláhka
Finnmárkkulága ulbmil lea hálddašit Finnmárkku ássiide buorrin. Finnmárkkuláhka addá vejolašvuođaid earáláhkái árvvusatnit bivddu ja guolásteami, ja addit ássiide Finnmárkkus ovdamuni seammás go olbmuin olggobealde Finnmárkku ain lea beassan.
Min mihttomearri lea ahte mii galgat leat dáhkideaddjin dasa ahte báikkálaš olbmot besset bivdit ja guolástit Finnmárkkuopmodagas. Leat iešguđetlágan vuordámušat maid dát mielddisbukta, gitta das gii jearrá. Go FeFo dál čalmmusta 20 jagi, de sáhttá leat vuogas geahččat lagabui movt min meahccehálddašeapmi lea ovdánan.
Fuođđobivdu
Fuođđobivdu lea Finnmárkku ássiid vuoigatvuohta, ja dat mielddisbuktá bivdojoavkkut olggobealde Finnmárkku eai šat beasa searvat ealgabivdogilvui. Mii geat ássat Finnmárkkus leat ožžon buoret vejolašvuođa bivdit ealggaid. Hálddašeapmi lea eanaš leamaš joatkkin dan bures doaibmi máddodatplánabarggus, mii lea čađahuvvon ovttasráđiid gielddaiguin ja geavaheaddjiservviiguin.
Njuolggadusat leat máŋgii ođasmahttojuvvon ja leat hábmejuvvon min ealgabivdiid sávaldagaid mielde. Mis leat jahkásaš vuorbádeamit ovtta jagi šiehtadusaiguin, ja mii leat mannan bábirčovdosis digitála čovdosii, mas lea bivdojođiheaddji siidu ja ealgabivdiid iežaset ealgavihkken. Mii juohkit jahkásaččat sullii 1 000 ealgga Finnmárkkuopmodagas, mat juohkásit badjel 300 bivdofálaldahkii.
FeFo lea máŋgga oktavuođas vuolidan ealgabivddu hattiid, ja ealgabivdu lea hálbbimus Norggas. 200 kg sturrosaš ealga máksá 12 200 kruvnnu Finnmárkkuopmodagas ja 17 800 kruvnnu Gudbrandsdalen meahccestivrras. Mii háliidit oažžut nu olu finnmárkolaččaid go vejolaš olggos bivdui, ja leat šiehtadusat oahpahusbivddui Deanus ja Álttás.
Smávvafuođđohálddašeapmi
Smávvafuođđohálddašeamis leat leamaš rievdadusat bivddu hálddašeamis. Sullii 3 000 ássi Finnmárkkus ja 2 000 - 5 000 ássi olggobealde Finnmárkku ostet bivdokoartta juohke jagi. Mii leat guođđán muddekeahtes bivddu ja vuollegis hattiid buohkaide, ja leat bargagoahtán regulerejuvvon hálddašemiin bivdoguovlluid ja beassanstivrema bokte. Sis geat ásset Finnmárkkus lea ain measta friija beassanláhki buot guovlluide áigodatkoarttaid ja vuollegis hattiid bokte, ja sis geat ásset olggobealde Finnmárkku besset ráddjejuvvon logu beaivekortaid bokte dihto bivdoguovlluide márkanheivehuvvon haddái.
Maiddái smávvafuođđobivddu njuolggadusat leat máŋgii ođasmahttojuvvon. Bivdokoarttaid geatnegahtton aktiveren vuosttalduvvui álggos, earret eará Norgga Bivdi- ja Guolásteaddjisearvvis, mii váidalii FeFo mearrádusa máŋgii. Muhto juste diehtu bivdokoarttaid aktiviserema birra oktan raporteremiin, lei mielde bisuheamen rievssatbivddu 2017:s go eiseválddit árvaledje bissehit bivddu juovllaide. Dálvebivdu lea hui unnán, muhto dat lea hui mávssolaš sidjiide geat dan barget. Dat leat eanas báikkálaččat, ja bivdokoarttaid aktiveren čalmmustahttá aktivitehta.
Okta raporta 2019:s čájehii ahte smávvafuođđobivdit Finnmárkkus leat oalle ovttaláganat, beroškeahttá das leat go sii sápmelaččat vai eai. Nannendihte báikkálaš searvama mii doallat jeavddalaččat gulahallančoahkkimiid suohkaniiguin smávvafuođđobivddu birra, ja mii digaštallat muddemiid juohke jagi regionála geavaheaddjiorganisašuvnnaiguin.
Min lohkit leat dehálaččat min rievssat- ja fuođđuid hálddašeamis. Sullii 100 eaktodáhtolačča servet jahkásaččat bargui mii áiggi mielde lea šaddan nationála nákcabidjamin, ja lohkan áŋgiruššama haga eat livčče sáhttán čađahit máhttovuđot hálddašeami. Giittusin barggu ovddas mii addit min árvvoštalliide nuvttá áigodatkoartta. Mii addit maid nuvttá áigodatkoartta buot vuosttaš geardde bivdiide Finnmárkkus, ja smávvafuođđobivdiide geat báhččet guokte ruksesriebana dahje eará lobálaš smávvaborasspiriid.
Sáivaguolasteapmi
Sáivaguolásteapmi lea dehálaš midjiide geat ássat Finnmárkkus ja ain nuvttá midjiide. Finnmárkulaččat bivdet eambbo go dáččat muđui, ja mii leat eambbo meahcásteaddjit go álbmot muđui. Go mis leat 60 000 guollejávrri maid válljet, de mii leat ožžon spiehkastaga Finnmárkkulága mearrádusain, ja mis ii dárbbaš leat guolástankoarta. Olbmot geat ásset olggobealde Finnmárkku fertejit oastit guolástankoartta, ja aktiviseret koartta ovtta min guolástusavádagain.
Leat leamaš garra oaivilat olgoriikkalaččaid guolásteami birra Finnmárkkuopmodagas, ja Finnmárkkkuláhka ii earut Oslo dahje Helsset ássiid. Ovdal lei vihtta kilomehtera guhkkosaš guovlu almmolaš geainnuid guoras Finnmárkkus mii gáržžidii gos olbmot geat ásse olggobealde Norgga sáhtte guolástit, muhto vuođđu dákkár reguleremii gahčai eret go Finnmárkkuláhka bođii fápmui. Dan sadjái lea FeFo bidjan gáibádusa ahte galgá leat ássančujuhus Norggas njukčamánu 15.b. rájes geassemánu 15.b. rádjái, danne go lea dehálaš álbmogii beassat bivdit jieŋa alde.
Luossabivdu
Finnmárkku luossabivddus leat nanu árbevierut ja lea beaggán miehtá máilmmi. FeFo hálddaša guolástanrievtti sullii 70 čázádagas ja mii leat joatkán buori ovttasbarggu čázádaga lihtoláigoheddjiiguin. Min lihtoláigoheaddjit dahket hirbmat buori barggu hálddašit čázádagaid Finnmárkku álbmoga buorrin.
Mii leat heivehan njuolggadusaid nu ahte báikkálaš servodagat galget oažžut buoremus beassanláhki. Vuolggasadjiin otne leat vuollegis hattit ja áigodatkoartat báikkálaččaide, ja beaivekoartat ja márkanhattit mátkkálaččaide. Dađistaga unnit luosat ja čavgadet muddemat regulerejit maiddái guolásteddjiid iešguđet ládje. Seammás go čázádagat galget hálddašuvvot vai gođđomáddodagat jukset mihttuid, de galget báikki olbmuin leat eanemus liberála bivdoearit.
Min lihtoláigoheaddjit leat bidjan ollu návccaid doalahit vai čáhppeslisttu ruoššaluosat eai beasa min oktasaš čázádagaide. Máŋga duhát eaktodáhtolaš diimmu leat biddjon dasa, ja tonnaid ruoššalusat leat váldon eret jogain. Ollu čujuha dan guvlui ahte ruoššaluosa bargu ii šatta unnit deháleabbon ovddasguvlui.
Mii leat čađahan geavahanortnega min stuorimus luossajogas, Leavdnjajohka Porsáŋggus. Geavahanortnet lea leamaš dehálaš ásahit čielga rámmaeavttuin ja juogadanoasis čázádaga mielde. Min ovddasvástádus lea sihkkarastit min ássiid vuoigatvuođaid Finnmárkkulága mielde, ja dat dagaha ahte min perspektiiva lea earálágan go priváhta eanaeaiggádiin.
Doppe gos mis lea guolástanvuoigatvuohta, doppe lea searvodagas guolástanvuoigatvuohta. Doppe gos mii massit guolástanrievtti, massá servodat guolástanvuoigatvuođaid.
Mearraluossabivdu
Mearraluossabivdu lea vuoigatvuohta sidjiide geat ásset Finnmárkku gielddain. Álggu rájes leat mii juohkán mearraluossabivdosajiid, mii leat álkidan ja digitaliseren ohcanproseassaid, ja mii leat veahkehan min vuoigatvuođaoamasteddjiid nationála eiseválddiid ektui regulerengažaldagain.
Dađi bahábut lea mearraluossabivdu dál garra deattu vuolde ja garrasit unniduvvon. Vuosttažettiin dan geažil go Deanuluossa lea dramáhtalaččat njiedjan, muhto maiddái dan geažil go leat unnit luossa mii boahtá Finnmárkku riddoguovlluide dál go ovdal. Jagiid mielde go FeFo lea leamaš eanaeaiggát, lea bivdolohpi njiedjan mihtilmasat, 534 mearraluossabivdosajis 2007:s, 146 mearraluossasajiide 2025:s. Eanaeaiggádin ferte FeFo čuovvut rámmaid maid almmolaš eiseválddit bidjet.
Sámi beroštumit
FeFo galgá hálddašit erenoamážit sámi kultuvrra, boazodoalu, meahcásteami, ealáhusdoaimmaheami ja servodateallima vuođđun. Finnmárkku meahccehálddašeamis mannet dáru-, sámi- ja kveana árbevierut oktii, ja lea váttis earuhit mii lea sámi meahcásteapmi ja mii ii leat. Mii váldit min bivdiid ja guolásteddjiid mielde hálddašeapmái, ja mii gulahallat boazodoaluin. Mii sáddet dieđuid bivdoservviide ja ovttaskas bivdiide boazodoalu areálageavaheami birra, ja gaskkustit dieđuid viidáseappot. Deaŧalaš čakčaorohagain unnidit olggobeale bivdiid logu unnidan dihte muosehuhttimiid. Mii leat addán doarjaga iešguđetlágan árbevirolaš meahcásteapmái, nugo nuohttumii, stággobivdui luosa várás ja gárdun ja náhkkedikšumii.
Hálddašeapmi
Meahcceresurssaid hálddašeapmi Finnmárkkulága mielde ii leat álkes doaibma ja gáibida dássedeattu vihkkedallamiid dáfus daid iešguđetge geavaheddjiid beroštusaid gaskka. Dat ferte dáhpáhuvvat báikkálaš beroštumi mielde, ekologalaš ceavzilvuođa rámmaid siskkobealde ja sámi vuhtiiváldima mielde.
Mii illudat viidásat áŋgiruššamii ja ovttasbargui gielddaiguin, náliid gozihanjoavkkuiguin, lohkajoavkkuiguin, lihttoláigoheddjiiguin ja geavaheaddjiorganisašuvnnaiguin - ja mii doaivut ahte dii earát maid ain nannosit áŋgiruššabehtet.