Guokte logijagi ii leat guhkes áigodat go lea sáhka luonddu, areálaid ja resurssaid
hálddašeamis. Seammás lea nu guhkes áigi ahte lea dárbu dahkat stáhtusa: Mii lea
Finnmárkkuopmodat leamaš, masa leat mii váikkuhan, ja mii galgá leat min ovddasvástádus
boahttevaš jagiin?
Historjjá ja vuoigatvuođaid boađus
Finnmárkkuopmodat ásahuvvui Finnmárkkulága bokte. Láhka lei boađus guhkes historjjálaš
ovdáneamis, mas sámi vuoigatvuođat ja sámi eanan- ja luondduresurssaid geavaheapmi ledje
guovddážis. Seammás ásahii láhka hálddašanortnega mii galggai boahtit olles Finnmárkku
álbmogii buorrin. Eatnamiid ja luondduresurssaid galggai hálddašit báikkálaččat, buorrin
buot Finnmárkku ássiide, erenoamážit deattuhit sámi beroštumiid.
FeFo ásahuvvui hálddašit oktasaš eatnamiid dálá ja boahtteáiggi finnmárkulaččaid ovddas.
Ovddasvástádus agálašvuođa perspektiivvas
Dát ovddasvástádus lea viiddis.
FeFo hálddaša sullii 95 proseantta Finnmárkku areálain álbmoga ovddas. Dás lea sáhka eanet
go opmodaga birra. Dás lea sáhka bivddus ja guolásteamis, meahcceealáhusain,
boazodoalus, meahcásteamis, energiijas, ealáhusovddideamis ja ođasmahtti resurssaid
oažžumis. Dás lea sáhka iešguđetlágan beroštumiid balánseremis, mat eai álo mana seamma
guvlui.
Buorre hálddašeapmi ii leat dan birra ahte maksimeret oanehisáiggi vuoittuid. Baicca lea
nuppe ládje. Finnmárkku luondduriggodagat galget maiddái boahtit boahttevaš buolvvaide
buorrin. Min perspektiiva ferte leat guhkit go bušeahttasyklus ja válgaáigodagat. Resurssat
mat hálddašuvvojit bures áiggi mielde, lassánit árvvus - eai dušše ekonomalaččat, muhto
maiddái vuođđun ássamii, doaimmaide ja árvoháhkamii.
Maŋimuš 20 jagi lea FeFo deattuhan juste dan. Mii leat bargan ođasmuvvi resursaid ceavzilis
hálddašemiin, láhčán dili báikkálaš ja báikkálaččat buvttaduvvon vuođđoávdnasiid
geavaheapmái ja hálddašan oktasaš areálaid guhkes áiggi perspektiivvas. Mihttomearrin lea
leamaš háhkat árvvuid mat bistet - ja mat bohtet Finnmárkui buorrin.
Árvvut ruovttoluotta Finnmárkui
Dat lea deaŧalaš bealli.
Ovdal go Finnmárkkuopmodat ásahuvvui, de ledje dáid resurssaid árvvut váldoáššis stáhta
hálddus Statskog bokte. Dat mii ovdal fievrreduvvui stáhta rehketdollui, báhcá dál
Finnmárkui.
Maŋimuš 20 jagi lea badjel 100 miljovnna ruvdno máhcahuvvon ruovttoluotta
servodatávkkálaš ulbmiliidda, doaimmaide ja ovdáneapmái Finnmárkkus.
Loguid duohken leat searvvit ja joavkkut, buollisearat, eaktodáhtolaččat ja báikegottit mat
leat dahkan buriid jurdagiid konkrehta doaibmabidjun. FeFo rolla lea leamaš addit resurssaid
ja doarjaga vai lea leamaš vejolaš čađahit prošeavttaid mat muđui eai čađahuvvoše.
Eatnamiid ja resurssaid árvvut leat rievdaduvvon doaimmaide ja vejolašvuođaide olbmuide
geat ásset dáppe.
Dainna mii leat rámis
Stuorra ovddasvástádus ovddasguvlui
Seammás leat ávvudeamit vuosttažettiin vejolašvuohta geahččat ovddasguvlui.
Finnmárkkus leat stuora hástalusat ja stuora vejolašvuođat. Mii dárbbašit ain bargosajiid,
doaimmaid ja jáhku boahtteáigái. Mii dárbbašit báikegottiid mat geasuhit. Ja mii dárbbašit
resursahálddašeami mii dahká ahte boahttevaš buolvvat sáhttet ávkkástallat luonddu nu go
mii dahkat dál.
FeFo bargu lea daid boahtte 20 jagi joatkit guhkesáiggi perspektiiva. Mii galgat ain hálddašit
oktasaš eatnamiid ja resurssaid dakkár vugiin mii addá árvvuid, seammás go mii váldit vára
luonddus mii lea árvvuid vuođđu. Servodagat eai huksejuvvo oanehisáiggi vuoittu vuođul,
muhto guhkesáigásaš ja ovddasvástideaddji hálddašeami vuođul.
Dán ovddasvástádusa ii sáhte oktage institušuvdna okto guoddit. Dat gáibida ovttasbarggu
suohkaniid, ealáhusaid, eaktodáhtolaččaid ja almmolaš eiseválddiid gaskkas. FeFo galgá ain
leat aktiivvalaččat mielde dán barggus.
ÁŊGIRUŠŠANSÁGI
Danne čalmmustit mii maiddái ávvujagi áŋgiruššamiin "GRUNN til å satse". Juohke gielddas
Finnmárkkus doarjut mii báikkálaš joavkkuid ja servviid mat buvttihit doaimmaid,
searvevuođa ja deaivvadanbáikkiid. Dat lea konkrehta vuohki čájehit maid Finnmárkkulága
áigumuš geavadis mearkkaša: Ahte dat árvvut mat bohtet oktasaš opmodagas, galgá boahtit
ávkin servodahkii.
Maŋŋel 20 jagi soaitá dat leat deháleamos vásáhus.
Buorre hálddašeapmi ii leat dušše areálaid ja resurssaid birra. Dat lea olbmuid birra.
Seailluhit árvvuid mat leat huksejuvvon buolvvaid čađa - ja addit daid viidáseappot
unnimusat seamma buori dilis sidjiide geat bohtet min maŋis.
Tom Mikalsen
direktevra Finnmarkseiendommen Finnmárkkuopmodat (FeFo)