Arvvoštallanvuođđu
FeFo: s leat šiehtadusat Oarje-Finnmárku loddebeanajoavkkuin ja báikkálaš bivdo- ja guolástanservviiguin FeFo:s 100 eaktodáhtolaš árvvoštalli geain leat bures hárjehuvvon beatnagat lea juohke jagi mielde.
Lagabui 600 km fásta linjját leat dán jagi árvvoštallan. Árvvoštallanloguid lea Norgga
luonddudutkaninstituhtta (NINA) analyseren. Dasa lassin čađahuvvojit árvvoštallamat dutkanprošeavtta
oktavuođas.
- Eaktodáhtolaččat barget hui buori barggu midjiide dássemeroštallamiid oktavuođas, ja mii háliidit sidjiide sáddet stuorra giitosa. Dieđut maid báikkálaš táksejeaddjit čohkkejit registrerejuvvojit
hønsefuglportalen.no: ii. Dás lea mis buorre ovttasbargu NINA:in, mii analysere takserendáhtaid ii dušše min várás, muhto eanaeaiggádiid várás olles Norggas seamma málle vuođul. Mis lea maiddái buorre ovttasbargu NINA ja Romssa universitehtain
dálkkádatobservatoriain COAT, mii árrat dieđiha dán jagi máddodaga, ovddit jagiid dáhtaid vuođul.
Ovttas bivdiid bivdoraporttaiguin ovddit jagi addá dát buori vuođu árvvoštallat mo dilli lea ovdal go dán
jagi bivdoáigodat álgá, lohká FeFo meahcceossodaga jođiheaddji, Einar J. Asbjørnsen.
Dán jagaš takseremat
Go geahččá ollislaččat, de čájehit takserenmeroštallamat ahte ain lea buorre jahki go buohtastahttá
vástideaddji takserenmeroštallamiiguin maŋimuš 20 jagi. Logut čájehit bureiid loguid rávis lottiin eanaš
guovlluin Finnmárkkus main lea rievdadeaddji buvttadeapmi. Buvttadeamis leat stuorra erohusat maiddái
báikkálaččat, ja muhtin guovlluin lea buvttadeapmi heittot.
Sis-Finnmárku
Olu rávis lottit (6-12 juohke km2) ja gaskamearálaš buvttadeapmi.
Oktiibuot veaháš badjel gaskamearálaš jahki (16-31 rievssaha km2).
Oarje-Finnmárkku riddolagaš
Nannán: Gaskamearaláš rávis lottit (5-8 juohke km2), ja veaháš vuollel gaskamearálaš buvttadeapmi.
Oktiibuot gaskamearálaš (11-20 juohke km2).
Oarje-Finnmárku sulluin leat olu rávis lottit, buorre buvttadeapmu ja olu lottit.
Nuorta-Finnmárku
Olu rávis lottiit (8-14 juohke km2), ja gaskamearálaš buvttadeami. Stuora erohusat guovllus guvlui.
Oktiibuot badjel gaskamearaláš (19-44 juohke km2).
Báhčaveadji
Beare unnán oaidnan lottiid dahkat meroštallamiid, dárkomat mat leat dahkkon geažuhit vuollel
gaskamearálaš buvttadeami ja unnán rávis lottit. Beahccelottiid dáfus čájehit Báhčaveaji takseremat
gaskamearálaš dásiid dán jagi, ja buvttadeapmi lea vuollel gaskamearálaš.
| Område | Estimat (liryper/km2) | Kyllingproduksjon , (antall kyllinger per par) |
| Indre Finnmark | 22 (16-31) | 3,1 |
| Vest-Finnmark kyst (fastlandet) | 15 (11-20) | 2,8 |
| Øst-Finnmark | 29 (19-44) | 3,3 |
| Finnmarkseiendommen samlet | 22 (17-28) | 3,1 |
Dulkon
Guokte maŋámuš jagi leat leamaš buoremus rievssatjagit Finnmárkkus 20 jahkái, ja dán jagi árvomeroštallamat čájehit ahte dán jagi maid leat buorit loddevahágat.
Ollu dárkomat juohkásan stuora, smávva ja ovttaskas lottiide dahká ahte ollislaš govva máŋgga guovllus šaddá buorre.
- Deaŧalaš lea muitit ahte logut mat ovdanbuktojuvvojit gokčet hui stuora guovlluid, ja juohke regiovnnas leat muhtun muddui stuora erohusat. Oppalaččat orru leamen buoret nuorta bealde
ja sis Finnmárkus. Báhčaveaji guovllus orrot leamen ain heajos rievssatjagit, joatká Asbjørnsen.
Árradieđiheapmi ja takseremat
Takseremat čájehit gova mii ii dán jagi heive nu bures COAT/NINA árradieđiheapmái. COAT dieđihii juo cuonju- ja miessemánus ja borgemánu álggus ahte
Finnmárkkus rievssatlohku lea njedjan, erenoamážit smávvafuođđariid vuođul ja rievssahatlohku diibmá.
Dán jagi mii oaidnit ahte einnostusat ja árvvoštallamat eai ollásit heive oktii. Dát sáhttá leat dan dihte go
fuomášuvvon čivgabuvttadeapmi lea buoret go vurdojuvvon, seammás go oppalaš birgen lea leamaš
buorre olles dálvvi, lohká Asbjørnsen.
Seammás go árra váruhus geavaha ovdal čohkkejuvvon dieđuid addit einnostusaid, de addet árvvoštallamat muhtinlágan vástádusa fuomášumiid bokte dain guovlluin mat leat
árvvoštallojuvvon. Ovdamearkka dihte sáhtet erohusat smávvafuođđariid vuođul báikkálaččat váikkuhit
dasa man olu monit ja čivggat leat eksponerejuvvon elliid bivdui. Go smávvafuođđarat leat gávdnamis, de ruksesriebanat ja eará elliid mielas lea buorre borrat daid dan sadjái go rievssatčivggaid.
Oktiibuot lea ollislaš govva árvvoštallamiin ain buorre. Go buohtastahttá ovddeš njiedjanprognosaiguin ja ođđasit garra bivddu birra, de mii jáhkkit ahte bivdit sáhtet leat veaháš optimisttalaččat ovdal dán jagáš smávvafuođđobivddu,
lohká Asbjørnsen.
Váikkuhusat bivdui
FeFo almmuha juohke jagi ráddjejuvvon meari bivdokoarttaid vuovdemassii mátkkošteddjiide ovdal
takserema. Finnmárkku ássiin lea vuolggasajis vejolašvuohta beassat buot bivdoguovlluide miehtá
bivdoáigodaga, ja sihke mátkkosteaddji ja báikkálaš bivdit galget aktiveret
bivdogoarttaideaset ovdal go bivdu álggahuvvo.
Lagamus beivviid áigut mii árvvoštallat galget go mii lasihit mátkkošteddjiid koartalogu dain iešguđetge
bivdoguovlluin, loahpaha Asbjørnsen.
Ovttas NJFF Finnmárkuin, Oarje-Finnmárkku loddebeanajoavkkuin ja sámi bivdoorganisašuvnnain
Boarri, áigu FeFo maŋŋebárgga borgemánu 27. b. mearridit muddemiid dán jagáš bivdoáigodahkii.
Ovttas NJFF Finnmárku, Oarje-Finnmárkku loddebeanajoavkkuinn ja sámi bivdoorganisašuvnnain Boarri, áigu FeFo mánnodaga borgemánu 25. b. mearridit
muddemiid dán jagáš bivdoáigodahkii.
Muddemat almmuhuvvojit distaga borgemánu 26.b. Vejolaš ođđa bivdokoarttat biddjojit vuovdemassii
duorasaga borgemánu 28. b. dii. 10.00.
Artikkelfoto: Øyvind Zahl Arntzen