FeFo 20 jagi - oktasaš opmodat, hálddašuvvon Finnmárku várás

Lea vássán 20 jagi das go Finnmarkseiendommen Finnmárkkuopmodat (FeFo) ásahuvvui suoidnemánu 1. beaivvi 2006. Guokte logijagi leat mii hálddašan eatnamiid ja luondduresurssaid Finnmárkku ássiid ovddas. Ávvojahki čalmmusta sihke Finnmárkkulága duogáža ja movt oktasašvuođa árvvut bohtet buorrin finnmárkolaččaide.

Mii hálddašit finnmárkolaččaid eatnamiid ja resurssaid oktasašvuođa ovddas

Suoidnemánu 1.b. 2026 lea 20 jagi dan rájes go Finnmarkseiendommen Finnmárkkuopmodat (FeFo) ásahuvvui.

Finnmárkkulága bokte ožžo Finnmárkku ássit eaiggátvuođa eatnamiidda ja luondduvalljodagaide maid stáda ovdal hálddašii. 2006 rájes leat mii hálddašan dáid resurssaid searvevuođa ovddas - dálá ja boahtteáiggi buolvvaid buorrin.

Manne ásahuvvui FeFo?

Finnmárkkuopmodat ásahuvvui Finnmárkkulága bokte.

Láhka lei boađus guhkes historjjálaš ovdáneamis mas sámi vuoigatvuođat ja sámi eanan- ja luondduresurssaid geavaheapmi ledje guovddážis. Seammás ásahii láhka hálddašanortnega mii galggai boahtit olles Finnmárkku álbmogii buorrin.

Mihttomearrin lei bidjat vuođu eatnamiid ja luondduvalljodagaid báikkálaš hálddašeapmái mii galgá leat ávkin buot Finnmárkku ássiide.

Finnmárkkuláhka geavadis

Báikkálaš hálddašeapmi
95 proseantta Finnmárkku eatnamiin sirdojuvvui stáhtas Finnmárkkuopmodahkii, mii dan rajes lea hálddašan eatnamiid Finnmárkku ássiid ovddas.

Riektečilgehus
Finnmárkkulága oassin ásahuvvui Finnmárkokommišuvdna kárten dihtii dálá geavahan- ja oamastanvuoigatvuođaid Finnmárkku eatnamiidda. Bargu lea ain jođus ja lea dehálaš oassi lága čuovvoleamis.

20 jagi árvvuin ruovttoluotta Finnmárkui

Ovdal go Finnmárkkuopmodat ásahuvvui, de manne dáid resurssaid árvvut váldoáššis stáhtii Statskog bokte. Dál bissot árvvut Finnmárkkus.

Maŋimuš 20 jagi lea badjel 100 miljovnna ruvdno fievrriduvvon ruovttoluotta servodatávkkálaš ulbmiliidda, doaimmaide ja ovdáneapmái fylkkas.
Loguid duohken leat searvvit ja joavkkut, áŋgiris olbmot ja báikegottit, mat leat dahkan buriid jurdagiid konkrehta doaibmabidjun.

Eatnamiid ja resurssaid árvvut leat šaddan aktivitehtain ja vejolašvuođain olbmuide geat ásset dáppe.

20 jagi geavahusas

Ealáhusovddideapmi

Ovttasbargguin gielddaiguin

FeFos deháleamos ovttasbargoguoimmit leat suohkanat. 20 jagi lea FeFo deattuhan leat einnostanvejolaš eanaeaiggát mii doarju báikkálaš plánema ja ovdáneami.

Oskkáldasvuohta gieldda areálaplánaide lea leamaš dehálaš prinsihppan hálddašeamis. Go doaibmabijut ja prošeavttat leat mearriduvvon plánaid mielde, de sáhttá ohcci dábálaččat vuordit positiiva meannudeami FeFo eananeaiggátgažaldagas.

Gielddaide, ealáhusaide ja eará aktevrraide addá dát stuorát einnostanvejolašvuođa ja čielgaset rámmaid doaimmaid, bargosajiid ja ovdáneami ásaheapmái Finnmárkkus.

Bivdu ja guolásteapmi

Luondduriggodagaid ceavzilis hálddašeapmi.

Bivdu ja guolásteapmi lea deaŧalaš oassi Finnmárkku meahcástallamis ja kultuvrras. 20 jagi lea FeFo fokuseren luondduresurssaid ceavzilis hálddašeapmái, nu ahte maiddái boahttevaš buolvvat besset daid návddašit.

Finnmárkku ássiin lea hui buorre vejolašvuohta fidnet bivddu ja guolásteami govttolaš haddái. Go leat unnán resurssat, de vuoruhuvvojit sii geat orrot lagamusas, Finnmárkkulága prinsihpaid mielde.

Mihttomearrin lea hálddašit resurssaid dakkár vugiin mii sihke fuolaha luondduvuđđosa ja sihkkarastá báikkálaš bivddu ja guolásteami.

Areálahálddašeapmi

Balánsa sierranas beroštusaid gaskka.

FeFo hálddaša stuorra areálaid main leat ollu ja iešguđetlágan beroštusat mat čatnasit luonddu geavaheapmái. Boazodoallu, olgodaddan, ealáhusovddideapmi, energiija, luondduresurssat ja báikkálaš geavaheapmi deaivvadit dávjá seamma guovlluin.

20 jagi lea FeFo deattuhan vuđolaš áššemeannudeami ja buori máhttovuođu ovdal go mearrádusat dahkkojuvvojit. Mihttomearrin lea gávdnat čovdosiid mat fuolahit Finnmárkkulága rámmaid ja balánsa iešguđet deasttaid gaskka nu ahte dat doibmet áiggi badjel.

Dát gáibida dávjá váttis vihkkedallamiid, muhto maiddái dan ahte luondu galgá geavahuvvot - sihke dál ja boahtteáiggis.

Ágga áŋgiruššat 

Go mii ávvudit iežamet, de dat ii leat vuosttažettiin sáhka min birra. Dás lea sáhka dain olbmuin geat dahket Finnmárkku buori báikin orrut!

Sii geat rahpet uvssa.
Sii geat álggahit doaimmaid.
Sii geat ožžot olbmuid fárrui.
Sii geat ráhkadit deaivvadanbáikkiid, áŋgiruššama ja gullevašvuođa.

Danne leat mii álggahan "GRUNN til å satse" ávvudeami. Jagi mielde mii čalmmustahttit joavkkuid, servviid ja eará báikkálaš álgagiid mat dahket erohusa min báikegottiin. Juohke suohkanii juohkit 20 000 ruvnnu organisašuvdnii mii láhčá dili doaimmaide, searvevuhtii ja ássanhállui.
Oktasaš buot dáin lea ahte dat dahket báikkálaš servodaga nannoseabbun. Ja dan ovddas mii háliidit giitit sin.

Suohkanat gos mii leat (juo) fitnan ávvojagis

Máttá-Várjjat 
Kulturfabrikken FabKirk 

Porsáŋgu
Livsglede for Eldre Porsanger 

Gáŋgaviika
Mental Helse Gamvik 

Davvesiida
Lebesby sjøsameforening 

Guovdageaidnu
Mieron Gilisearvi 
 
Davvenjárga
Nordavindfolket 
 
Muosat
Perla 

Mii áigut galledit buot Finnmárkku gielddaid ávvojagis. Siidu ođasmahttojuvvo dađistaga go ođđa organisašuvnnat leat ožžon doarjaga.