Norsk Institutt for naturforskning (NINA) lea ovttas FeFo:in, Statskogain ja eará
vuoigatvuođaoamasteddjiiguin Norggas ovddidan Hønsefuglportála mii čohkke dieđuid rievssat- ja
meahccelottiidlohkamiin Norggas. Áiggi mielde addet dat dieđut vuođu ođđa máhttui, ja dan njealji
maŋimuš jagis lea vákšunprográmma COAT, dihtoriid vuođul, einnostan árrat suoidnemánus man ollu
rievssahat šaddet Finnmárkus čakčat.
Prognosamodealla ovttastahttá Hønsefuglaportála dieđuid diimmá rievssat máddodaga birra ollu eará
diehtogálduiguin COAT ekovuogádatgoziheamis mat váikkuhit rievssathivvodaga ja diimmá dieđuid. Dán
jagi lea dát dieđihanmodealla geavahuvvon vai lea vejolaš addit dieđu seammás go koarttavuovdin
álggahuvvo miessemánus.
Rievssathivvodat lea njiedjan
Dán jagáš modealla mielddisbuktá ahte rievssathivvodat Finnmárkkus šaddá dán jagi ollu unnit go
diibmá, vaikko dat ii oro leamen oalát gahččan. Modealladieđut čájehit ahte gaskamearálaččat lea sullii
njiedjan 25% olles Finnmárkkus.'
- 2023 lei mis buorre rievssatjahki Finnmárkkus go buohtastahttá maŋemus 20 jagiiguin. Sivvan
dasa lei ahte lei ciebanjahki ja buorit dálkkit, erenoamážit go muohta bođii árrat ovddit jagi.
Diibmá (2024) lei rávis lottiid lohku ain buoret go 2023:s, muhto rievssatčivga buvttadeapmi lei
veaháš heajut. Mii jáhkkit ahte sivvan dasa lea go 2023:s bođii nu árrat muohta mii dagahii ahte
cevze buorebut dálvvi badjel, muhto ciebanmáddodat gahččai ja rievssatčivggat šadde eanet
áitojuvvon boraspiriide 2024:s. Dán jagi lea ciebanmáddodat ain unni, mii dagaha ahte mii vuordit
alla predáhtorbivddu. Dat mearkkaša várra ahte rievssatčivga ii buvttaduvvo nu bures ja ahte
ráves lottit eai birge seamma bures, čilge Eivind Flittie Kleiven guhte lea NINA dutki ja COAT
rievssatdutkama jođiheaddji.
Suoidnemánus bohtet ođđa dieđut
Ovddit jagiid lea dát modealla lihkostuvvan bures, ja lea álo deaivan máddodaga ovdáneami.Ovddit jagiid
lea modealla geavahuvvon suoidnemánu álggus. Dán jagi lea jođus vel árabut ja lea vuođđuduvvon unnit
variábeliidda, earret eará váilot dieđut mat čilgejit dálkkiid go rievssat čivge suoidnemánu álggus.
Modealla vuođđuduvvá maiddái ciebaniid nállemodellii mii einnosta rievssathivvodaga ovdáneami. Dat
dagaha ahte eahpesihkkarvuohta otne lea stuorát go dábálaččat. Leat maiddái muhtun teknihkalaš bealit
mat leat báhcán čoavdit dáiguin ođđa árra dieđihemiiguin, nu ahte dat dán jagi sáhttet rehkenastojuvvot
leat ovddasmanni bargun. Mii liikká jáhkkit ahte árra dieđiheamit leat rievttes dieđut dan ektui ahte máddodagat galget njiedjat ovddit jagiid ektui. Mii áigut buktit sihkkaret prognosa suoidnemánu álggus, go mii leat leamaš olgun registrereme ciebaniid ja oažžut dieđuid earret eará dálkediliid birra suoidnemánus.
-Vaikko einnostusat leat eahpesihkkarat, de lea midjiide mávssolaš dál juohkit daid dieđuid. Modealla soahpá jáhku mielde bures dasa maid olusat vurdet čakčat. Lea váttis dadjat man heittot buvttadeapmi šaddá dál, dat sáhttá várra muhtun muddui rievdat earret eará jus báikkálaččat leat ollu čearddalašlottit ja predáhtorbivdu, lohká FeFo meahcástanossodaga jođiheaddji, Einar J. Asbjørnsen, kommentáras.
Ráddjejuvvon beaivekoarttat vuovdimassii
Finnmárkkuopmodat dahká sullii 14% Norgga nannámis ja dat lea bivnnuhis mátkkoštanbáiki sihke báikkálaš ja olggobeale johtti bivdiide.
- Báikkálaš bivdit leat sihkkarastán bivddu daid muddemiid bokte maid FeFo geavaha. Moadde buriid jagi maŋŋá lea šaddan stuorra beroštupmi mátkkošteaddji bivdiin geat háliidit rievssatbivddu Finnmárkkus. Maŋŋebárgga miessemánu 6. beaivvi mii rahpat bivdokoartavuovdima ráddjejuvvon beaivekoarttaide. Maŋŋá go nálledilit leat mearriduvvon borgemánus ja mis lea buoret dieđut, de áigut árvvoštallat bidjat vuovdimassii eanet koarttaid mátkkošteddjiide, seammás go mii ovttas geavaheaddjisearvviiguin bidjat eriid dán jagi bivdui. Lea ágga deattuhit ahte dán jagi árra dieđiheapmi lea eahpesihkar. Orru njiedjamin, muhto lea váttis dadjat man ollu rievssathivvodat njiedjá Finnmárkkus dán jagi. Danne mii ávžžuhit smávvafuođđobivdiid muddet vuordámušaideaset, loahpaha Asbjørnsen.