Golli ohcan luovosmáliin

Minerálaláhka earuha stáhta minerálaid (dehkkádat eanet go 5 cm3), ja eanaeaiggáda minerálaid. Golli luovosmássas (alluviála gollin) rehkenastojuvvo eanaeaiggáda minerálan. 

Gollebassan lea geavahit eaŋkilis giehtaneavvuid ja bassaladdanrusttegiid jogain ja jogain go galgá bassat smávva bázahusaid čázis. Gollebassan dáhpáhuvvá minerálalága siskkobealde.

Ohcanvuoigatvuohta 

Friija ohcanvuoigatvuohta mearkkaša ahte juohkehaš sáhttá ohcat minerálaid amas eatnamis, gč. minerálalága § 8. Ohcanvuoigatvuohta addá dušše vuoigatvuođa ohcat minerálaid gávnnahan dihte leago minerála guovllus vai ii.  Ohcanvuoigatvuohta ii atte vuoigatvuođa roggat eanaeaiggáda minerálaid (nugo omd. alluviála golli) eatnamiin.

Gollebassan

Gollebassan lea smávva bázahusaid gurren man geavahit álkis giehtaneavvuiguin ja lihttebassan neaskimiin jogain ja jogain. Leat hui unnán eanadatduohtadeamit maid sáhttá čađahit ohcanvuoigatvuođa vuođul, almmá eanaeaiggáda lobi haga. Ohcci ii sáhte čađahit luonddumeassamiid mat vahágahttet luonddu. Ohcan stuorát reaidduiguin, mašiinnaiguin, hámániiguin, pumppuiguin jna.  friddja ohcanvuoigatvuhtii. Dat sáhttá rievdadahttit čázádaga johtaleami ja buktit sávakeahtes birasváikkuhusaid.

Ovdal go ohcagoahtá, de lea geatnegasvuohta dieđihit minerálalága § 10 vuođul, ja muhtun oktavuođain gáibiduvvo sierra lohpi.  Finnmárkkuopmodahkii galgá dieđihuvvot čálalaččat maŋimustá guokte vahku ovdalgo ohcan álggahuvvo. Maiddái Sámediggái, boazodoalu stáhtahálddašeaddjái ja orohatstivrii galgá dieđihuvvot.
Ohcci ferte álo váldit vuhtii luonddu ja birrasa, ja fuolahit ahte galgá gurret biergasiid mat adnojit jogain ja jogain.  

Naturstein er grunneiers mineral. Uttak av naturstein på Finnmarkseiendommen skjer etter avtale (utvinningsrett) og det svares en grunneieravgift til FeFo. Alle uttak er konsesjonspliktig etter Mineralloven.

Luonddugeđggiin oaivvilduvvo juohkelágan geađgi mii sáhttá saggojuvvot, spáltejuvvot dahje čuhppojuvvot pláhttan ja ávnnasin olgoareálaide, visttiide ja monumeanttaide. Finnmárkkus váldojuvvojit ovdan blohkkageađggit ja skiiparat, nugo Máškvartsa, Barents Blue, Barents Red ja Alta skiiparat.

Luonddugeđgi lea eanaeaiggáda minerála. Luonddugeđggiid váldin Finnmárkkuopmodagas dáhpáhuvvá soahpamuša vuođul (rogganvuoigatvuohta) ja de máksojuvvo eanaeaiggátdivat FeFoi. Buot roggan lea konsešuvdnageatnegahtton Minerálalága vuođul.

Industriijametálla lea oktasaš namahus minerálaide ja báktešlájaide mat geavahuvvojit industriijas, daid fysalaš dahje kemiijalaš iešvuođaid dihte (omd. bábba, kálka, oliviidna, nefelinsyenihtta, kvárca, ja dolomihtta).
Industriijaminerálat leat minerálat ja geađgešlájat mat buvttaduvvojit daid fysalaš, kemihkalaš, metállahis iešvuođaid geažil. Industriijaminerálat adnojit ollu iešguđetlágan buktagiin, earret eará deavdin málain, báhpiris ja plastihkas ja váldoávdnasiin keramihkas, glássas ja sementihkas. Finnmárkkuopmodagas roggojuvvo nefelinsyenihtta Stiertnás ja kvartsihta Elkemis Juovlavuonas.

Luonddugeađggit (earret eará larvikihtta, granihtta, mármor,ráktu ja muvrengeađgi)
Luonddugeađgi lea buot geđggiid namahus maid ii sáhte sáhet, látnjat dahje čuollat geavahan várás olgoareálain, visttiin ja bácciin. Mii earuhit gaskal rávttu, muvrageađggi ja geardegeađggi.

Huksenvuođđoávdnasat (čievra, cuovkageađgi, ja láirá)
Dát namahusat geavahuvvojit oktasaš namahussan vistiide huksen- ja rusttetáigumušaid várás. Geologalaš tearpmain meroštallojuvvo gáddu ja čáhci dihto šaddoosiid siskkobealde: Cuovkageađgi lea cuvkejuvvon várri. Dábáleamos báktešlájat maid geavahit čuohppat leat gneisset, granihtta, kvárcihta, gabbro ja syanihtta. Láirii lea unnit go 0,002 mm. Loga eanet eanaeaiggáda minerálaid ohcan-, iskkadan- ja rogganvuoigatvuođa birra. 

Minerálalága njuolggadusat minerálaresurssaid ohcama ja roggama birra bohtet ovdan mineralalágas.
Minerálalága bagadus čilge lagabuidda njuolggadusaid iskkadanvuoigatvuođa, ohcanvuoigatvuođa ja rogganvuoigatvuođa birra.

Loga eambbo minerálaid birra. 

Stáhta minerálat leat buot metállat main iešdeaddu lea 5 grámma/cm3 dahje eanet, 

• dás maiddái krom, mangán, molybden, niob, vanadium, ruovdi, nihkkel, veaiki, siŋka, silba, golli, kobalta, ladju, platina, datni, siŋka, zirkonium, wolfram, urán, kadmium ja thorium ja málmmat dakkár metállain. Spiehkastahkan lea alluvialaš gollis.
• metállat titan ja arsen, ja málmmat dain magnehtagielain
• ja riššain

Loga eanet ohcama, iskkadeami ja roggama birra. 

Metállamállet geavahuvvojit minerálaid oktavuođas main lea sáhka metállaid ráhkadeamis. Dat sáhttet omd. leat ruovdi, nihkkel, veaiki, golli ja silba. Maŋŋá go Biedjovákki gollegoaivun heaittihuvvui Guovdageainnus, de ii leat Finnmárkkus bohkkojuvvon metállalaš málbma. Dál vuordá Nussir ASA doaibmakonsešuvnna bohkat veaikki Riehppovuonas, veaikegávdnosiin Nussiris ja Gumppenjunis. Ruvkedoaibma lea riidduvuloš Romssas ja Finnmárkkus, erenoamážit areálasisabahkkemiid geažil.  

Metállasuddadagat leat stáhta minerálat. Doppe máksá roggi bajiduvvon eanaeaiggátdivada FeFoi, mas FeFo lea eanaeaiggát.  

Man guhká bistá iskkadanvuoigatvuohta ja sáhttá go dat guhkiduvvot?
Váldonjuolggadus lea 7 jagi. Ohcanáigemearri sáhttá guhkiduvvot jus ohcci sáhttá duođaštit ahte iskkadeamit eai sáhte čađahuvvot áigemeari sisa erenoamáš dilálašvuođaid geažil mat eai gula ohccái, gč. Minerálalága § 23

Gos gávdnan ohcanskovi rogganvuoigatvuhtii?
Eai gávdno sierra skovit rogganvuoigatvuođa várás. Ohcci ferte ieš čállit ohcama oktan mildosiiguin. Bagadus lea ráhkaduvvome.

Sáhttá go ohcat sierralobi doaibmakonsešuvdnagáibádusas?
Dál ii gávdno makkárge váldi spiehkastit doaibmakonsešuvdnagáibádusas.

Galgá go dohkkehuvvon regulerenplána ohcat doaibmakonsešuvnna?
Ii, muhto vejolaš addon doaibmakonsešuvdna ii boađe eará lágaid lobi gáibádusaid sadjái. Lea ohcci ovddasvástádus viežžat buot dárbbašlaš lobiid.

Lea váigatmeahttun ollu gavjjat ja riedja mii boahtá doppe gos mun orun. Gos sáhtán váldit oktavuođa dán birra?
Nuoskkidanláhkaásahusa 7. oassi, kapihtal 30 mudde jienaid ja gavjjaid minerálaroggamiin. Fylkkamánni dat bearráigeahččá daid roggamiid maidda láhkaásahus gusto.

Galgá go iskkademiid bohtosiid dieđihit eiseválddiide?
Juo. Guorahallanraporttat, mihtidanbohtosat ja iskosiid galget sáddejuvvot DMF:ii dalle go stáhta minerálaid iskkadeamit leat loahpahuvvon, dahje maŋimusat 6 mánu maŋŋágo iskanvuoigatvuohta lea loahpahuvvon.

Nuoskkideapmi, luoitin čáhcebohcciin, lea go DMF:s ovddasvástádus?
DMF:s ii leat nuoskkidanváldi, muhto mii áigut váikkuhit dasa ahte mássavieččahagaid doaimmat doahttalit nuoskkidanválddi mearrádusaid. Doaibmalobi mieđiheami oktavuođas sáhttá dattetge DMF bidjat eavttuid váidudeaddji doaibmabijuide mat čatnasit birrasii.

Maid oaivvilduvvo areálačielggademiin?
Dat mearkkaša mearridit masa iešguđetge guovllut galget (dahje eai galgga) geavahuvvot. Gielddat dat leat deaŧaleamos eiseválddit dán oktavuođas. Dain lea bargun plánet mii galgá bidjot gos, omd. sáhttet leat ásodagat, ruonasguovllut, industriija, geainnut, mássavieččahagat, eanandoallu jna.  Plána- ja huksenláhka dat cealká movt dát plánen galgá čađahuvvot. Gávdnojit máŋga šlája. Gielddaplána areálaoassi lea bajit ja roavva máksojuvvon. Dasto leat muddenplánat, ja dain lea dárkilis plána dat eanemus dárkil. Buot plánašlájain galget biras ja eará servodatberoštumit vihkkedallojuvvot vuostálaga.

Doaibmá go minerálaláhka go geađgejuolggiin roggá?
Minerálaláhka gusto mássaviežžamii fásta váriin ja luovosmássain mat leat lunddolaččat. Láhka ii guoskkat deponerenmássaid dahje tiippaid ovddeš roggamiin. Spiehkastahkan lea roggat geađgejuolggiid main leat stáhta minerálat.

Gos gávnnan ohcanskovi ohcat guorahallanvuoigatvuođa stáhta minerálaide?
Stáhta minerálaid iskkadanrievtti ohcanskovi gávnnat "Ocamušat ja raporteremat" oasis váldomenyas.

Sáddejuvvo go rehket ohcandivada ja jahkedivada máksimii?
Ii. Lea ohcci ja vuoigatvuođalačča ovddasvástádus máksit divada/jahkedivada. Ohcandivat galgá máksojuvvot dalle go ohcan sáddejuvvo. Jahkedivada galgá máksit ovdagihtii ovdal ođđajagemánu 15. beaivvi. Jus dat ii máksojuvvo ovdal áigemeari, de ferte máksit 50% liigedivada ovdal cuoŋománu 30.b. seamma jagi. Vuoigatvuohta manahuvvo jus liigedivat ii máksojuvvo ovdal mearriduvvon áigemeari.

Galgágo gielda vuos dohkkehit doaibmaplána, ja de DMF, vai nuppe ládje?
Minerálalágas leat sierra doaibmaplánamearrádusat. DMF dohkkeha doaibmaplána. Dat galgá dábálaččat doalahuvvot muddenplána mearriduvvon rámmaid siskkobealde, jus muddenplána gávdno. Mii sáddet doaibmankonsešuvdnaohcama, gč. doaibmaplánaevttohusa gulaskuddamis ee. suohkanii. Dalle galgá gielda árvvoštallat čuovvu go doaibmaplána evttohusaid. regulerenplána.

Mii lea doaibmaplána?
Doaibmaplána lea stivrra gaskaoapmi čađahit bivddu. Plána galgá maid leat vuođđun go DMF bearráigeahččá ovttaskas bivdoguovlluid ja meroštallá ekonomalaš sihkarvuođa čađahit sihkkarastin- ja čorgenbargguid, vrd. nuppi kapihttala minerálalága láhkaásahusas. Doaibmaplána galgá fátmmastit olles guovllu gos lea addojuvvon lohpi váldit/eatnamiid (regulerenguovlu, konsešuvdnaguovlu). Minerálagávdnostumi plánen ja roggan ferte heivehuvvot juohke áidna rogganbáikki geologiijai ja topografiijai.