Giisá ovttasbargu

Ovttasbargguin mii čorget Finnmárkku .

Ortnega ulbmil lea ovttasbarggus earáiguin guoddit ovddasvástádusa iešguđetlágan doaibmabijuin, mat gusket FeFo-eatnamiidda ja main FeFos ii leat olles ekonomalaš ja/dahje formálalaš ovddasvástádus.

Ovttasbargodoaibmabijuid ortnega ekonomalaš rámma mearriduvvo jahkásaččat bušeahtain. Bušeahttakommentárain mearrida stivra láidestusaid, guđe láhkai ruđat vuoruhuvvojit geavahuvvot iešguđege jagi.

Mii vuoruhat earret eará ovttasbargodoaibmabijuid dáid várás:

  • čorget ruskkaid meahcis
  • njáskat geaidnoguoras
  • čorget  infrastruktuvrraid ovddasvástádusgaskavuođaid boares bartaguovlluin

Listu ii leat dievaslaš.

Geat sáhttet ohcat?

Gielddat, gilisearvvit, bartasearvvit, geaidnosearvvit, searvvit ja sullasaččat sáhttet ohcat doarjaga. Gáibiduvvo ahte lea ovddasvástideaddji organisašuvdna, mas lea rehketdoallu ja siskkáldas dahje olgguldas revišuvdna.

Mii sáhttit geavahit osiid ruđain iežas doaibmabijuide, mat ovddidit ruđaid ulbmila.

Eaktu

Min oassi ruhtadeamis ii galggá leat eambbo go 30 proseanta. Vehakkálasbargu árvu ii galggá leat eambbo go 50 proseanta.

Čálalaš ohcamuš galgá sisttisdoallat:

Meannudeapmi

Don oaččut dieđu ohcamuša birra guhtta vahkku siskkobealde.

Mii máksit doarjaga go doaibmabidju leat ollislaččat ruhtaduvvon. Jus FeFo ruhtadeapmi lea eanet go 50 000 ruvnno mii máksit doarjaga guovtti osiin. Bealli go doaibmabidju álga ja nubbe bealli go doaibmabidju lea čađahuvvon.

Jus ruđat eai leat adnon, dahje adnon eará doaimmaide go ohcamušas, ja FeFo ii leat addán lobi, ferte doarja máksojuvvot ruovttoluotta. Jus it sádde rapporta, de ferte doarja máksojuvvot ruovttoluotta. 

Čalmmustahttit doarjaga

Go oaččut doarjaga galggat čalmmustahttit ahte mii lea dorjon doaibmabiju.

Ohcanáigemearri

Čakčamánu 1. beaivvi.

Gos mun ozan?

Ohcanskovvi