FEFO

Luossabivdu

Finnmárku lea luossabivdi paradiijás! Finnmárkkus gávnnat stuorámus luosaid, muhto maiddái čábbámus smávit jogaid main leat dittit. Dáppe sáhtát luosa goddit sihke guhkkin meahcis ja márkaniid lahka, duoddariin ja ruoná vákkiin.

Lea erenoamáš vásáhus luosa bivdit, ja Finnmárkku ássin lea dus sierralágan vejolašvuohta ávkkástallat min iežamet ruovttoeatnamiid valljodagain. Finnmárkku ássin fidnet hálbbes oaggunkoarttaid buot Finnmárkkuopmodaga jogaide. Dutnje, gii leat dáppe galledeaddjin, lea maid vejolaš vásihit dán luossabivddu.

Finnmárkkuopmodagas lihttoláigohit 51 čázadaga báikkálaš hálddašeddjiide. Min lihttoláigoheaddjit barget hirbmat bures doalahit geasuheaddji guolásteami sihke midjiide báikkálaš olbmuide, ja galledeaddji guolásteddjiide. Báikediehtu ja áššedovdiid juohke joga ektui gávdnojit min lihttoláigoheddjiid gaskkas. Sin oktavuođadieđuid gávnnat dán kárttas.

Jus dáhtut eambbo obbalaš dieđuid, de leat bures boahtin váldit midjiide oktavuođa. Soaittát maid gávdnat vástádusa bovssain dás vuolábealde, gosa leat čohkken muhtin áššiid maid olbmot dávjá jerret.

Dasa lassin leat čázadagat, mat oidnojit tabeallas dás vuolde, rahppojuvvon luosa, guvžžá ja vallasa bivddu várás. Dás oasttát oaggunkoartta daid jogaide.  

Finnmárkku ássiin lea áidnavuoigatvuohta daid jogaid áigodatkoarttaid oastit, muhto sáhttet maiddái oastit beaivekoarttaid. Galledeaddjit geat bohtet olggobeale Finnmárkku sáhttet maid oastit beaivekoarttaid. Buotlágan oaggunkoarttat gustojit dan jogas masa lea ostojuvvon, eai ge eará jogain. 

Gielda

Johka

Bivddihahtti šlájat

Bivdináigi

Bearalváhki

Molvik čazádat

V

1.7-11.8

Fálesnuorri

Buollanluohjohka

LGV

1.7-11.8

Davvesiida

Davvesiiddráša čázádat

LGV

1.7-11.8

Davvesiida

Máhtosjohka

LG

1.7-31.7

Davvesiida

Stuorra Dorskavuončázádat

L

1.7-11.8

Láhppi

Cuokcavuonvággečázádat

LGV

1.7-11.8

Davvinjárga

Lávvárjohka

LG

1.7-11.8

Davvinjárga

Rekvik čázádat

LGV

1.7-11.8

Porsáŋgu

Smiervuonjohka***

LG

1.7-11.8

Mátta-Várjját

Guolleveadječázádat

LGV

1.7-11.8

Mátta-Várjját

Fállejohka

LG

1.7-11.8

Čáhcesuolu

Idjajohka****

LG

1.7-11.8

Várggát

Ovsttarjohka

L

1.7-11.8

* L = luossa, G = guvžá, V = valas
** Ráfáiduhttinavádat šaldis (E69) gitta merrii. Smiervuonjoga lihttoláiguha Smiervuona gilisearvi, muhto oaggunkoartta sáhtát oastit siiddus www.natureit.no.
*** Ráfáiduhttinavádat šaldis (E75 badjil) gitta merrii.
 

Dieđut lihttoláigohuvvon luossajogain:

Oaggunkoarta luosa várás

Eanáš jogat Finnmárkkuopmodagas leat lihttoláigohuvvon báikkálaš servviide. Dain jogain leat lihttoláigoheaddjit geat lágidit oaggunkoarttaid vuovdima. Lihttoláigoheddjiid oktavuođadieđuid gávnnat dás.

Dasa lassin fállat mii oaggunkoartta luosa várás 13 jogas, mat oidnojit tabeallas dás bajábealde. Oaggunkoarttaid dáid jogaide gávnnat dás. 

Min guolástankoarta gusto dušše Finnmárkkuopmodagas. Oza ieš dieđuid doppe gos leat priváhta eatnamat. Opmodatrájáid gávnnat neahttasiiddus www.nordatlas.no ja seeiendom.kartverket.no

 

Oaggunnjuolggadusat

Čázádagain gos FeFo vuovdá oaggunkoarttaid, gustojit čuovvovaččaid: 

Oaggunkoartta doaibmaviidodat

  • Oaggunkoarta gusto dušše dan čázádahkii masa koarta lea doibmiibiddjon. Guolásteaddji lea ieš geatnegahtton dasa, ahte dárkkistit main guovlluin lea priváhta eana. Guolásteaddji geatnegahttojuvvo dárkkistit ja čuovvut čázádaga guolástanmearrádusaid.

Guolástannjuolggadusat

  • Oaggunkoarta galgá álo leat mielde guolástettiin ja čájehuvvot jus nu bivdojuvvo. Guolásteaddjidivat ferte leat mákson, ja máksinduođaštus čájehuvvot oktan oaggunkoarttain. Oaggunkoarta lea persovdnalaš, ja guolásteaddji galgá čájehit gustovaš legitimašuvnna.
  • Guolástanneavvut, fatnasat ja eará biergasat mat sáhttet njoammudit, galget goikaduvvot, galmmihuvvot dahje desinfiserejuvvot ovdal go sirdojuvvojit eará čázádagaide dahje seammá čázádaga siste eará osiide. Guolásteaddjis lea alddis ovddasvástádus das, ahte biergasiid mielde ii čuovo njoammun.
  • Sálaš galgá raporterejuvvot maŋŋá guolástantuvrra loahpa. Sálašraporta galgá buktojuvvot www.natureit.no siiddu dahje NatureIT-appa bokte.
  • Go oaggu gáttis, de lea juohke olbmos lohpi geavahit ovtta stákku dahje siimma. Seaktin lea dušše lohpi geavahit mađu, vuokka, spinnera, wobblera ja dolgavuokka.

Sullii 50 čázádagas lea FeFo lihttoláigoheddjiin ovddasvástádus oaggunnjuolggadusain ja oaggunkoarttaid vuovdimis. Lihttoláigoheaddjit buktet dieđuid ja veahkehit bivdima geavatlaš beliiguin dáid čázádagain. Deaddil kártta oažžun dihte lihttoláigoheaddji oktavuođadieđuid dan joga ovddas gos áiggut oaggut. 

Geahča dás buot luossagoargŋu jogaid ja bivdináiggiid. Jogain mat eai leat ráhppon guolásteapmái (nappo jogat maidda ii leat addon bivdináigi láhkanjuolggadusa mielde), ja mat adnojit anadroma čázádahkan, ii leat lohpi bivdit. Čázádagat mat eai namahuvvo dán listtus adnojit sáivaguolástančázádagat.

Desinfiseren

Guolástanneavvut, fatnasat ja eará biergasat mat sáhttet njoammudit, galget goikaduvvot, galmmihuvvot dahje desinfiserejuvvot ovdal go sirdojuvvojit eará čázádagaide dahje seammá čázádaga siste eará osiide.
- Ale sirdde dahje luoitte guliid lobi haga.
- Ale basa dahje čolle guoli eará čázádagas go doppe gos goddojuvvui.
- Ale sirdde neavvuid ođđa čázádagaide ovdal go leat goikadan dahje desinfiseren daid.
- Ale leike čázi eará čázádahkii go mas lea vižžojuvvon. 

Fuomáš ahte sáhttet lea báikkálaš njuolggadusat desinfiserema hárrái. Váldde oktavuođa lihttoláigoheddjiin oažžun dihte lasi dieđuid desinfiserema njuolggadusain dan jogas gos áiggut bivdit. 

Guolásteaddjidivat

Jus áiggut oaggut luosa, guvžžá ja vallasa čázádagain, fertet máksit stáhta guolásteaddjidivada. Mánát ja nuorat vuollel 18 jagi eai galgga máksit guolásteaddjidivada.

 

Min jogat

Oaggunnjuolggadusat ja oaggunkoarttaid vuovdin sullii 50 čázádagas leat FeFo lihttoláigoheddjiid ovddasvástádus. Lihttoláigoheaddjit buktet dieđuid ja veahkehit bivdima geavatlaš beliiguin guoskevaš čázádagain. Finnmárkkuopmodaga luossačázádatkárttas sáhtát deaddelit čázádaga gos áiggut oaggut oažžun dihte eambbo dieđuid lihttoláigoheaddjis, koartavuovdimis ja oaggunnjuolggadusain.

Mii vuovdit guolástankoartta anadroma guliid várás 13 smávit čázádagas.

Deanujogas, Álttájogas ja Njávdánjogas lea sierra hálddašeapmi, eaige leat čadnon FeFo:i.

Tanaelva, Neidenelva og Altaelva

Fiske etter laks, sjøørret og sjørøye i disse vassdragene forvaltes ikke av FeFo. For informasjon om disse vassdragene, trykk på lenkene nedenfor.

Anadroma čázádagaid lihttoláigoheapmi

Eanáš Finnmárkkuopmodaga jogain lihttoláigohuvvo vuođđoeaiggáda guolástanriekti báikkálaš servviide ja ovttastusaide. 

Luossačázádagaid lihttoláigoheami njuolggadusat (PDF, 70 kB) leat miedle ovddideamin báikkálaš hálddašeami. Dat mearkkaša ahte lihttoláigoheaddjit sáhttet dahkat iežaset mearrádusaid nu guhká go čuvvot almmolaš lágaid, láhkanjuolggadusaid ja láidestusaid.

Luossačázádagaid lihttoláigoheami ohcanskovvi (PDF, 58 kB)

Doarjjaortnet

FeFo doarjjaortnet – Anadroma čázádagaid lihttoláigoheami doarjjanjuolggadusat

FeFo juolluda ruđa lihttoláigoheaddjái doaibmabijuide maid ulbmil lea ovddidit guolásteami. Vuoruhit doaibmabijuid mat leat vuođđuduvvon dohkkehuvvon doaibmaplánii.

Doarjjaortnet

Ohcanáigi lea skábmamánu 15. beaivvi. Ohcamuš gieđahallojuvvo ovdal cuoŋománu 1. beaivvi. Ruhta máksojuvvo go juolludeapmi lea dahkkon.

Gitta 25 proseantta lihttoláigohandivadis, mii FeFo:i máksojuvvo, várrejuvvo doarjagiidda. Ruhta juolluduvvo lihttoláigoheaddji searvái ohcamuša vuođul. Addo doarjja gitta 50 prosentii bušeahta goluin.

Ohcanvuohki

Lihttoláigoheaddji ohcá digitála ohcaskoviin. Jus doaibmabiju ii sáhte čađahit doarjjajagi siste, galgá ohcat áigeplána dohkkehuvvot.

Vuoruheapmi

  • Vuoruhit lihttoláigoheddjiid geain lea unnán dienas ovddabeallái lihttoláigoheddjiid geain lea buorre dienas.
  • Vuoruhit doaibmabijuid maid ulbmil lea seailluhit dahje buoridit anadroma guollenáliid ovddabeallái heivehandoaimmaid.
  • Árvvoštallat sierran heivehandoaimmaid doaimmashehttejuvvon olbmuid várás.

Raporteren

Doaibmabidju galgá leat čađahuvvon ja ohcci galgá leat buktán eaŋkilis raportta oktan govaiguin čájehan dihte movt lea geavahan ruđa, ovdal skábmamánu 15. beaivvi dan jagi go doarjja lea addon.

Ruhta mii ii leat geavahuvvon ovdal skábmamánu 15. beaivvi galgá máhcahuvvot ovdal juovlamánu 1. beaivvi seamma jagi, jus ii leat eará šihttojuvvon.

Mearrádusat mat dahkkojit dáid njuolggadusaid olis, eai gieđahallo ođđasit.

Ovdamearkkat makkár doaibmabijut sáhttet oažžut doarjaga:

  • Bearráigeahčču
  • Bargu doaibmaplánain
  • Náliid ja čázádagaid kárten
  • Guolásteapmái ja olgodaddamii heiveheapmi čázádagas ja čázadaga lahka
  • Heiveheapmi earenoamáš joavkkuid várás guolásteami oktavuođas.

Lea maiddái vejolaš ohcat doarjaga Birasdirektoráhtas (Miljødirektoratet).

Luossasállašat jogain

Statistihkalaš guovddášdoaimmahat (SSB) almmuha jahkásaččat luossasállašiid statistihka sihke jogas ja mearas. Luossaregistaris (fangstrapp.no) leat obbalaš dieđut iešguđetge jogaid sállašiin.

 

Ruoššaluossa

Ruoššaluossa eallá guovtti jagáš syklusa mielde, ja dán jagi vurdojuvvo fas máhccat Finnmárkku jogaide. Geahča dás mo don sáhtát veahkkin kártet ja goddit dan sávakeahtes šlája. 

Ná barggat jus fidnet ruoššaluosa gáddái

Raportere sállaša
Goddon ruoššaluossa raporterejuvvo seammá vuogádagaid bokte go luossa, guvžá ja valas (luossaburssat ja eará raporterenvuogádagat neahtas). Dieđit goddin dáhtona ja báikki, guhkkodaga/deattu ja sohkabeali. 

Sádde sisa čuopmasa
Buot guolásteaddjit bivdojit čuohpastit oasi goddon ruoššaluosa čuopmasis ja sáddet sisa. Dasa geavahat konvoluhta mii adno dábálaš luosa iskosiidda. Fuomáš ahte ruoššaluosa čuopmasat leat hui smávit. Čuopmasat sáhttet sáddejuvvot čázadaga čuopmasiskkusprográmma bokte, dahje njuolga NINAi:  

   Norsk institutt for naturforskning v/ Gunnel Østborg
   Postboks 5685 Torgarden
   7485 Trondheim

Buot ruoššaluosat mat váldojit, galget goddojuvvot.

Loga eambbo ruoššaluosa ja dan dovdomearkkaid birra NINA artihkkalis.

Artsdatabankena fáktáárka ruoššaluosa birra 

Guolástanneavvut ruoššaluosa goddimii

Jus áiggut geavahit neavvuid mat eai leat dohkkehuvvon dábálaš luossabivdui, de ferte joga lihttoláigoheaddji dasa ohcat sierra lobi stáhtahálddašeaddjis. Geavat stáhtahálddašeaddji guolástanlobi ohcanskovi dasa.

 

Nuvttá oaggunkoarta boazoeaiggádiidda

Boazoeaiggát, geas lea riekti doaimmahit boazodoalu, galgá oažžut nuvttá oaggunkoartta jogaide siskkobealde iežas lobálaš boazoguohtuma. ‘Riekti doaimmahit boazodoalu’ mearkkaša ahte olbmos lea dohkkehuvvon boazomearka, jf. boazodoallolága § 26.

Reaŋggat ja bearašlahtut geain ii leat dohkkehuvvon mearka, eai oaččo nuvttá koartta.

Buot guolásteaddjit galget čuovvut báikkálaš njuolggadusaid, buktit oaggunkoartta go lea oaggumin ja raporteret sállašis (luosa, guvžžá ja vallasa).

Daid mearrádusaid rihkkun sáhttá mielddisbuktit bálvalusmávssu ja ahte olgguštuvvot guolásteamis.

Boazodoallolága § 26 cealká čuovvovaččat bivddu ja guolásteami birra sámi boazodoalloguovlluin:
Sámi boazodoalloguovllus mielddisbuktá boazodoallovuoigatvuohta lobálaš boazodoalu doaimmahettiin vuoigatvuođa bivdit ja guolástit stáhta almennegiin, ja dakkár stáhtaeatnamiin mat eai leat erenoamážit mihtiduvvon ja Finnmárkkuopmodagas dan orohaga siskkobealde gos boazodoallu doaimmahuvvo, seamma eavttuiguin mat leat gieldda, gili dahje báikegotti ássiin gos almennet, stahtaeanan dahje Finnmárkkuopmodaga guoskevaš eanan lea. Stáhta mihtiduvvon vuvddiin ja duoddariin boazodoalloguovllu siskkobealde galgá boazodolliid bivdin- ja guolástanvuoigatvuohta leat nu movt lea leamaš doložis.

Gonagas sáhttá mearridit ahte boazodolliin galgá leat aktovuoigatvuohta geavahit gitta guollebivdoneavvuid dárkileappot mearriduvvon jávrriin ja johkaosiin eará stáhtaeatnamiin go stáhta almmennegiin. Gonagas sáhttá maiddái mearridit ahte vissis jávrriid ja johkaosiid mat leat eatnamiin namuhuvvon ovddit cealkagis, galget beassat bivdit duššefal sii guđet doaimmahit boazodoalu.

Bivddu ja guolásteami ovddas dán paragráfa mearrádusaid vuođul ii galgga máksojuvvot láigu ii ge goartadivat.

 

 

 

Váldde oktavuoda

Egil Liberg
meahccehálddašeaddji
E-poasta
Telefovdna 78 95 50 00
Mobiltelefovdna 990 14 686