Bivdojun ealggaid lohku lea seamma dásis go dan guokte ovddit jagi, muhto lea guhkkin eret dain buoremus jagiin mat mis ledje áigodagas 2010 - 2020 (geahča figuvrra).
"Oaidnitgo mii ealgamáddodaga mii lea stáđásmuvvamin? Ja ahte goddinlogut boahttevaš jagiid boahta leat gaskal 650 ja 700 ealli?" jearrá meahccehálddašeaddji Anders Aarthun Ims. "Oallugat áinnas muitet daid buoremus jagiid ja háliidit ruovttoluotta dohko. Muhto ealganáli ja guohtumiid ferte geahččat fárrolaga, ja soaitá go dálá ealganálli leat buoret ceavzilvuhtii?", imašta son.
Ođas dán jagi lei ahte bivdojoavku geat godde misiid main njuovvandeaddu lei vuollel 50 kg. ožžo ođđa báhčinkoartta mii lea seammá go mii geavahuvvui gálbbis. Juogaduvvojedje 30 dákkár buhtaduskoartta. Ortnet galgá movttiidahttit njuovvat smávva misiid mat leat unnán ceavzán dálvvi ja dávjá šaddet heajos šibihat. Dán jagi goddojedje eambbo smávva miesit go ovddit jagiid, juoga mii sáhttá čájehit ahte ortnet lea doaibman bures. Doaibmabidju galgá árvvoštallojuvvot boahttevaš máddodatplánačoahkkimiin.
Njeidonmihttu
Ovdal bivddu biddjojuvvo njeidonmihttu juohke máddodahkii; mihttologuid maid mii háliidit olahit. Dán jagi lei ollislaš njeaidinmihttu 696 bohcco, mii mearkkaša ahte olaheimmet 95,6 proseantta.
Go njeaidinlohku lea nu lahka njeaidinmihttu, de čujuha dat ahte earit bures heivejit duohta ealgamáddodahkii. FeFos eai leat dárkilis logut dan birra man galle ealgga mis leat Finnmárkkus, dát eai leat eará ealgahálddašeaddjiguin ge. Muhto lihkus leat mii oaidnán ealggaid. Oidnon ealggat addet indeksa, dan gohčodivččii dávjá čujuhussan dasa lea go máddodat stáđis vai lea go máddodat mannamin vulos dahje bajás. Oidnon ealga lea hirbmat dehálaš reaidu midjiide, ja mii leat rámis go eanas bivdojoavkkut mat bivdet Finnmárkkuopmodagas, dieđihit go oidnet ealggaid, čilge Ims.
Vaikko obbalaččat leatge buorit joksanmearit, de leat báikkálaš erohusat. Máŋgga suohkanis godde moadde eambbo elliid go mii leimmet vuordán. Porsáŋggus goddojedje guhtta eanet ealli go mihtomearri 87, ja Čáhcesullo-Várjjat guovllus godde vihtta eanet ealli go dat plánejuvvon 19.
Mátta-Várjjagis báhččui aiddo goddinmihttu, gos 90 ealli goddojuvvojedje, ja Deanus ges báhččui okta ealli eanet go goddinmihttu, mii lei 160.
Kárášjogas ja Guovdageainnus báhččin manai mealgat vuolábeallái njeaidinmihtu. Kárášjogas olahuvvui 80% njeaidinmihtus (122 ealli 150s), ja Guovdageainnus ges 60% njeaidinmihtus (34 ealli 56s).
Ođđa nálleplánat
Dan botta go ealgabivdit vurkkodit biergasiid dálvái ja návddašit buriid borramušaid ealgabiergguin, de geahččá FeFo juo boahtte jagi bivdui ja álggaha dálvvi nálleplánabargguid. Dán dálvvi galget máddodatplánaguovllu Porsáŋggu, Kárášjoga-Guovdageainnu ja Álttá plánat ođasmahttojuvvot. Dasa lassin mii áigut doallat jahkásaš čoahkkima Mátta-Várjjagis ja Deanu -Várjjagis. Dan guovtti maŋemus namuhuvvon guovllus rievdaduvvojedje máddodatplánat mannan dálvvi.
Nálleplánačoahkkimiidda čoahkkanit FeFo, suohkanat, báikkálaš joavkkut ja searvvit ja eará berošteaddjit ráhkadit báhčinplána ja eriid boahttevaš jagiide. Nálleplánabargu lea vuođđuduvvon loguid oidnon ealggaide maid bivdit leat buktán, ja buot bivdojoavkkut ávžžuhuvvojit buktit sisa oaidnan ealggaid loguid dán jagáš bivddus nu johtilit go vejolaš.
Mii geavahit liibba giitit dán jagáš bivddu ovddas, ja doaivut ahte das leat leamaš buorit vásáhusat ja buorit muittut. Mii lohkat juo vulos jagi 2024 ealgabivdui!
